Korruptsioon kõige tajutavam ehituslubade saamisel

Poliitikute seas peeti korruptsiooni eelõige levinuks riigitasemel. Altkäemaksu andmist ja võtmist ning võimupositsiooni kuritarvitamist isikliku kasu saamiseks riikliku tasandi poliitikute seas pidas levinuks 50% vastanutest (EL 57%). Kohalikul ja regionaalsel tasandil peeti seda natuke vähem levinuks – vastavalt 46% (EL 46%) ja 42% (EL 48%). Enimlevinuks peetakse altkäemaksu andmist ja võtmist ning võimupositsiooni kuritarvitamist ehituslube väljastavate ametnike (53%) ning riigihangete kohta otsuseid tegevate ametnike seas (52%).

Ministri sõnul on ehituslubadega seotud korruptsiooniriski vähendamisega juba algust tehtud, nimelt on alustatud uue planeerimisseaduse eelnõu koostamist.“ See eelnõu muudab kohalike omavalitsuste otsustusõiguse selgemaks ning inimese jaoks muutub oluliselt arusaadavamaks ehituse ja planeerimisega seotud lubade saamine. See kõik peaks tulevikus vähendama ehitamisega seotud võimalikke korruptsiooniriske, mille tulemusel paraneb ka inimeste korruptsioonitaju selles valdkonnas,“ ütles justiitsminister.

Uuringu andmetel on Eesti elanikel otseseid kokkupuuteid korruptsiooniga sama palju kui varem, kuid vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 5% Eesti elanikest väitis end olevat viimase 12 kuu jooksul puutunud otseselt kokku korruptsiooniga, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt oli altkäemaksu küsitud või eeldatud selle maksmist 8% elanikelt.

Paranenud on elanike hinnangud valitsuse korruptsioonivastasele tööle, olles üks kõrgeimad Euroopa Liidus. Nii arvabki 32% Eesti elanikest, et valitsuse pingutused korruptsiooniga võitlemisel on efektiivsed ning selle hinnanguga on Eesti Euroopa tasandil paremuselt viies. Eestist kõrgem on osakaal vaid Taanis (49%), Soomes (39%), Luksemburgis (36%) ja Rootsis (33%).

Ministri sõnul jätkub valitsuse tegevus korruptsioonivastases töös. „Riigikogus on juba läbinud esimese lugemise uus korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis muudab avaliku sektori korruptsiooni ennetamise sisulisemaks ja paindlikumaks. Näiteks lisab ja täpsustab eelnõu varade hulka, mida ametnikud deklareerima peavad ning muudab ka kõrgemate ametnike deklaratsioonide sisu elektroonilises registris avalikkusele kättesaadavaks,“ sõnas Michal.

Samuti tuli uuringust välja Eesti elanike kõrge hinnang õiguskaitseasutuste tööle korruptsiooni ennetamisel, olles peaaegu Euroopa Liidu kõrgeim. Uuringust väitel vastas 43% Eesti elanikest nõustuvalt väitele, et Eestis on piisaval arvul edukaid süüdistusi hoidmaks ära korruptsioonijuhtumeid. Selliste vastanute osakaal oli kõrgeim ainult Soomes, kus selliselt vastajaid oli 44%. Samas oli Eestis kõige väiksem nende inimeste osakaal, kes väitega ei nõustunud (43%).

Üks uuringust selgunud hinnang, mis jäi Euroopa Liidu keskmisele alla, puudutas erakondade rahastamise läbipaistvust. Seda peab ebapiisavaks 77% Eesti elanikest (EL 68%) ning piisavaks 14% (EL 22%).