Põhjust optimismiks: tuleb parem aasta

Äripäeva meelest on olemas eeldused, et 2013. aasta tuleb parem. See ei tähenda, et majandus puhkeb ootamatult ja hoomamatult õide. Või ei äritegemine muutub üleöö millekski lihtsaks. Vastupidi, endiselt on tee põhjas varjatult mitmed karid, mille otsa võib kitsamalt ettevõtja või laiemalt majandus end triivida. Kuid taandumas on paanika. Ettevõtjad on hakanud üha rohkem harjuma, et majandus ei käitu endiste reeglite järgi. Et tuleb olla erksam, paindlikum ja muutusteks valmis. Et äriplaan ei saa ega tohigi olla midagi kivisse raiutut. Seetõttu ennustame, et edukateks osutuvad eelkõige need, kes tulevad mugavustsoonist välja. Ka riskivad.

Mitmed näitajad jõudsid või jõuavad tänavu buumiaegsele tasemele. Näiteks on selle tasemega võrreldav tööpakkumiste arv. Ka jaemüügi mahud kompavad buumiaja piire. Ettevõtete kogukäibed ja kasumid aga olid võrreldavad 2008. juba eelmisel aastal. Positiivseks saab lugeda ka, et Eesti valitsemissektori eelarve jõudis pärast kolme järjestikust defitsiidiaastat taas ülejääki. Kasvav investeeringute hulk on märk ettevõtjate kindlustunde suurenemist, mis lubab loota positiivseid muutusi ka pikaajalises plaanis. Hea meel on sellegi üle, et juba reedel ilmuva Eesti Rikaste TOPi viiesaja esirikka varanduse väärtuseks on Äripäev hinnanud 9,12 miljardit eurot ehk 16% enam kui aasta varem.

Tõsi, et peamised ohud väikesele ja avatud majandusele tulevad väljast. Seetõttu võivad jätkuvad Euroopa mured kohutada. Kuid siingi on toimumas olulised muutused. ESMi käivitamine, Euroopa Keskpanga sekkumislubadus ning Euroopa Komisjoni erinevad sammud olukorra stabiliseerimiseks annavad lootust stabiliseerumiseks. Samuti lähtuvad pessimistid ilmselt eeldusest, et meie kaubanduspartneritel võib minna halvasti. Jah võib, aga miks peab? Sarnaselt meie ettevõtjatega soovivad nemadki paremaid tulemusi ja pingutavad selle nimel. Ajutised tagasilöögid on paratamatud ega tähenda kohe majandustuule pöördumist.

Lisas on meile abiks palju kirutud geopoliitiline asukoht. Vastupidiselt Vahemere maadele, on Läänemere maadel läinud viimastel aastatel ikkagi hästi. Rootsi, Soome, Saksamaa, aga ka Poola kõrvuti Eestiga on olnud mitte ainult edukad, vaid ka eeskujuks teistele. Muidugi on ka neis riikides raskusi. Kuid esiteks ei ole need raskused oma fundamentaalsuselt võrreldavad Vahemere maadega, nagu Kreeka, Küpros või Hispaania. Teiseks, teadvustatakse ja tegeldakse nendega, samas kui nn kriisiriikides käib endiselt alles tule kustutamine.

Kui olla aus, siis on abiks ka Venemaa lähedus. Suvel tõusis Venemaa Eesti suurimaks ekspordipartneriks. Kui veel kolm aastat tagasi oli Venemaa osakaal koguekspordis 9%, siis selle aasta juuliks kasvas see 15%. Seejuures ei ole meie põhiturgude, Soome ja Rootsiga, suurt midagi halba juhtunud. Mõlemad on püsinud suhteliselt stabiilsed, eksport neisse riikidesse ei ole viimase paari aasta jooksul eriti suurenenud ega ka vähenenud. On põhjust optimismiks.