Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjust optimismiks: tuleb parem aasta

    Eile toimus Äripäeva aasta suurim ja mõjukam, enam kui 600 osalejaga otsustajate konverents “Äriplaan 2013”, kus Eesti arvamusliidrid avasid oma arusaamu, mis hakkab edaspidi juhtuma. Kuigi eufooria kedagi ei vallanud, võis tunda mõõdukat optimismi.

    Äripäeva meelest on olemas eeldused, et 2013. aasta tuleb parem. See ei tähenda, et majandus puhkeb ootamatult ja hoomamatult õide. Või ei äritegemine muutub üleöö millekski lihtsaks. Vastupidi, endiselt on tee põhjas varjatult mitmed karid, mille otsa võib kitsamalt ettevõtja või laiemalt majandus end triivida. Kuid taandumas on paanika. Ettevõtjad on hakanud üha rohkem harjuma, et majandus ei käitu endiste reeglite järgi. Et tuleb olla erksam, paindlikum ja muutusteks valmis. Et äriplaan ei saa ega tohigi olla midagi kivisse raiutut. Seetõttu ennustame, et edukateks osutuvad eelkõige need, kes tulevad mugavustsoonist välja. Ka riskivad.
    Mitmed näitajad jõudsid või jõuavad tänavu buumiaegsele tasemele. Näiteks on selle tasemega võrreldav tööpakkumiste arv. Ka jaemüügi mahud kompavad buumiaja piire. Ettevõtete kogukäibed ja kasumid aga olid võrreldavad 2008. juba eelmisel aastal. Positiivseks saab lugeda ka, et Eesti valitsemissektori eelarve jõudis pärast kolme järjestikust defitsiidiaastat taas ülejääki. Kasvav investeeringute hulk on märk ettevõtjate kindlustunde suurenemist, mis lubab loota positiivseid muutusi ka pikaajalises plaanis. Hea meel on sellegi üle, et juba reedel ilmuva Eesti Rikaste TOPi viiesaja esirikka varanduse väärtuseks on Äripäev hinnanud 9,12 miljardit eurot ehk 16% enam kui aasta varem.
    Tõsi, et peamised ohud väikesele ja avatud majandusele tulevad väljast. Seetõttu võivad jätkuvad Euroopa mured kohutada. Kuid siingi on toimumas olulised muutused. ESMi käivitamine, Euroopa Keskpanga sekkumislubadus ning Euroopa Komisjoni erinevad sammud olukorra stabiliseerimiseks annavad lootust stabiliseerumiseks. Samuti lähtuvad pessimistid ilmselt eeldusest, et meie kaubanduspartneritel võib minna halvasti. Jah võib, aga miks peab? Sarnaselt meie ettevõtjatega soovivad nemadki paremaid tulemusi ja pingutavad selle nimel. Ajutised tagasilöögid on paratamatud ega tähenda kohe majandustuule pöördumist.
    Lisas on meile abiks palju kirutud geopoliitiline asukoht. Vastupidiselt Vahemere maadele, on Läänemere maadel läinud viimastel aastatel ikkagi hästi. Rootsi, Soome, Saksamaa, aga ka Poola kõrvuti Eestiga on olnud mitte ainult edukad, vaid ka eeskujuks teistele. Muidugi on ka neis riikides raskusi. Kuid esiteks ei ole need raskused oma fundamentaalsuselt võrreldavad Vahemere maadega, nagu Kreeka, Küpros või Hispaania. Teiseks, teadvustatakse ja tegeldakse nendega, samas kui nn kriisiriikides käib endiselt alles tule kustutamine.
    Kui olla aus, siis on abiks ka Venemaa lähedus. Suvel tõusis Venemaa Eesti suurimaks ekspordipartneriks. Kui veel kolm aastat tagasi oli Venemaa osakaal koguekspordis 9%, siis selle aasta juuliks kasvas see 15%. Seejuures ei ole meie põhiturgude, Soome ja Rootsiga, suurt midagi halba juhtunud. Mõlemad on püsinud suhteliselt stabiilsed, eksport neisse riikidesse ei ole viimase paari aasta jooksul eriti suurenenud ega ka vähenenud. On põhjust optimismiks.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Merko kallines reedel suure käibega
Tallinna börsil kaubeldi reedel enim Merko Ehituse aktsiatega, mille käive oli 229 277 eurot ning aktsia kallines +1,11%. Kogu Baltikumi peale kallines enim Novaturas +3,13% ning Tallina börsil tõusis kõige rohkem Enefit Green +2,52%.
Tallinna börsil kaubeldi reedel enim Merko Ehituse aktsiatega, mille käive oli 229 277 eurot ning aktsia kallines +1,11%. Kogu Baltikumi peale kallines enim Novaturas +3,13% ning Tallina börsil tõusis kõige rohkem Enefit Green +2,52%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Parim noor juht: juhtimises on nagu spordis, hea kultuuriga meeskonnad on edukamad
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lennukipommi
Eile pärastlõunal said demineerijad väljakutse Ida-Virumaale Alutaguse valda Rannapungerja külla, kus puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lõhkekehasarnase metallist eseme.
Eile pärastlõunal said demineerijad väljakutse Ida-Virumaale Alutaguse valda Rannapungerja külla, kus puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lõhkekehasarnase metallist eseme.
Kallas tormiliseks kiskunud kaitsedebatist: meenutab kuldkala kulgemist akvaariumis
Peaminister Kaja Kallas tõdes tänasel pressikonverentsil, et kaitsevõime ja julgeoleku debatt on kiskunud tomiliseks, mis meenutab talle kuldkala kulgemist akvaariumis.
Peaminister Kaja Kallas tõdes tänasel pressikonverentsil, et kaitsevõime ja julgeoleku debatt on kiskunud tomiliseks, mis meenutab talle kuldkala kulgemist akvaariumis.