Prantsusmaa presidendi tõehetk: kärpe-eelarvest pole pääsu

Nii staatuse hoidmiseks ELis kui ka finantsturgude usalduse hoidmiseks ei taha president taganeda lubadusest lõigata Prantsusmaa eelarve defitsiit tuleval aastal euronormi.

Kerge see ei ole, prognoosivad JP Morgan Chase & Co analüütikud, pidades tõenäolisemaks defitsiidi alanemist tänavu 4,7%-le SKPst ja tuleval aastal 3,3%-le. Valimiskampaanias kärbete asemel kasvule rõhunud Hollande plaanib 3% sihist aga igal juhul kinni pidada.

“See on ainus viis Saksamaaga võrdset positsiooni hoida,” ütles agentuurile Bloomberg Prantsusmaa parlamendi rahanduskomisjoni liige Karine Berger. Sellest sõltub Prantsusmaa sõna kaal Euroopa laua ääres ning eestkoste riikidele, kes rõhuvad kärbete asemel kasvule.

Prantsusmaa majanduses pole aga kasvu nähtud kolm kvartalit järjest. Töötuid oli augustis 10,2% tööealisest elanikkonnast. Sellises olukorras tuleb valitsusel eelarve defitsiidi vähendamiseks leida 30 miljardi euro ulatuses kärpekohti ja tõsta makse. Viimaste seas on kurikuulus kava tõsta rikaste kõrgeim maksumäär 75%-le tulult, mis ületab aastas miljon eurot.

Rikaste maks. Selletaoline maks muudab tipptalentide palkamise Prantsusmaal peaaegu võimatuks, kaebas eile ajalehele Financial Times kosmeetikahiiu L’Oréal  juht Jean-Paul Agon. Läinud aastal oli ta üks neist Prantsusmaa “esirikastest”, kes väljendasid valmisolekut riigi rasketest aegadest üle aitamiseks rohkem makse maksta. Hollande’i maksuplaanid ei ole päris see, mida silmas peeti.

Kärped ja maksutõusud õõnestavad niigi nõrka majandust – viimased ostujuhtide indeksid näitasid Prantsusmaal arvatust suuremat majandusaktiivsuse langust.

Prantsusmaa vajab korras rahandust ka turgude usalduse hoidmiseks. Kartes investeerida Itaalia ja Hispaania võlakirjadesse ning liiga madala või negatiivse tootlusega Saksamaa võlakirjadesse, on investorid ostnud Prantsusmaa võlakirju. Augusti algul alanes Prantsusmaa kümneaastase tähtajaga võlakirja tootlus Bloombergi andmeil rekordmadalale, 2,002%-le.

Arvestamata riskid. “Kui on üks tuumikriik, mille pärast me muret tunneme, siis on see Prantsusmaa,” ütles Ignis Asset Managementi varahaldur Stuart Thomas. “Ma ei arva, et Prantsusmaa ja Saksamaa võlakirjaintresside vahe on praegusel tasemel õigustatud. See ei kajasta riske majanduses ja eelarves.”

Hollande on püüdnud kärpeid prantslastele müüa hoiatusega, et vastasel juhul seab Prantsusmaa ohtu suveräänsuse, kuna peab alluma Brüsseli diktaadile.

Tulevast nädalast käivituvad kõnelused nii Prantsusmaa tööandjate kui ka ametiühingutega, et leida lahendus jäikade tööturureeglite reformimiseks.

“Olukord on nii tõsine, et nii ametiühingud kui ka äriliidrid on valmis läbi rääkima,” ütles Prantsusmaa tööminister Michel Sapin ajalehele Wall Street Journal. Seda enam, et Hispaania ja Itaalia on turu survel juba reformidega alustanud.