Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hispaania võib vajada täiendavat abi

    Arvatud 100 miljardi euro asemel vajavad Hispaania pangad euroala päästefondist umbes 40 miljardit eurot, näitas reedel avalikustatud audit, ent ilmselt vajab abipaketti ikkagi ka Hispaania valitsus, mille laenukulud on talumatult suured.

    Olukorda ei tee valitsuse jaoks kergemaks rahva rahulolematuse kasv – laupäeval muutus kümnete tuhandete osavõtjatega meeleavaldus Madridis parlamendihoone juures taas vägivaldseks.
    Protestiti eelmisel nädalal avalikustatud uute kärpemeetmete vastu, mis lõikavad euroala kõrgeima tööpuudusega ja languses majandusest veel 40 miljardit eurot.
    Euroopa Komisjoni hinnangul on Hispaania valitsus aga õigel teel.
    “See uus struktuurireformide kava vastab Hispaaniale esitatud soovitustele ning läheb mõnes valdkonnas isegi kaugemale,” tunnustas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn, kui  Hispaania valitsus avalikustas enam kui 40 abinõu majanduse konkurentsivõime tõstmiseks ja riigi rahanduse kontrolli alla saamiseks. “Reformid on ilmselgelt sihitud rea kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks.”
    Eelkõige on rõhk kärbetel, ehkki mõnevõrra tõusevad ka maksud eesotsas käibemaksuga.
    Ettevalmistus abipaketiks. Hispaania valitsus rõhutas samuti, et riik on täpselt joondunud Euroopa Liidu ettekirjutustest – nn riigipõhistest soovitustest. Ajalehe Financial Times tõlgenduses on see osa strateegiast nii Hispaania kui ka abiandvate euro­ala riikide avaliku arvamuse ettevalmistuseks uuele abipaketile. Kodupublikule saab Hispaania valitsus näidata, et on vajalikud reformid – mis võiksid käivitada ka Euroopa Keskpanga tugiostud – otsustanud ise, mitte IMFi või ELi diktaadi all. Abi andvad riigid aga näevad, et abi ei anta niisama.
    Mullu novembris võimule saanud Mariano Rajoy valitsus on vastu võtnud juba viis kärpekava.
    Hispaania valitsus kordas eelmisel nädalal lubadust eelarve defitsiiti Euroopa Komisjoniga kokku lepitud mahus vähendada, mis tähendaks tänavu defitsiidi kärpimist möödunud aasta 8,5%-lt 6,3%-le ja tuleval aastal 4,5%-le SKPst.
    See on aga mõeldav ainult siis, kui jätta arvestamata pankade päästmise kulud.
    Nädalavahetusel teatas Hispaania eelarveminister Cristobal Montoro, et pankade päästmise kulud suurendaks tänavu eelarve defitsiiti terve protsendipunkti võrra.
    Ühtlasi kergitasid need kulud läinud aasta defitsiidi 9,44%-le SKPst ning tingisid riigi võlataseme kasvu tänavu 85,3%-le SKPst ning tuleval aastal 90,5%-le SKPst. Viimasesse on sisse arvestatud nii Hispaania enda pankade päästmise kulud kui ka riigi osalus teiste euroala hädaliste abipakettides.
    Reedel ütles Olli Rehn, et euroala pankade rekapitaliseerimise tingimused otsustatakse igal puhul eraldi.
    “See ei ole automaatne otsus,” ütles Rehn agentuuri Reuters vahendusel, viidates ELi valitsusjuhtide juunikuisele kokkuleppele võimaldada pankade rekapitaliseerimist euroala päästefondidest otse. “See eeldab iga kord eraldi otsust,” ütles Rehn, lisades, et küllap sünnib selles osas arutelude järel ka euroala riikide ühine otsus.
    Kellele jäävad vanad võlad? Eelmisel nädalal läksid turud ärevaks, kui Soome, Saksamaa ja Hollandi rahandusministrid teatasid teisipäeval ühises avalduses, et ESMist saab panku otse rekapitaliseerida vaid võimalike uute probleemide tekkides. Vanad võlad tuleb liikmesriikidele endil ära lahendada. See näis kriipsu peale tõmbavat nii Hispaania kui ka Iirimaa ja Kreeka lootustele pankade päästmise kulud riigi muust võlast lahku lüüa.
    “See on normaalne, et liikmesriigid asju omavahel arutavad ja teevad ühisavaldusi ka väiksemates gruppides kui 17 riigiga eurogrupp,” püüdis Rehn ilmset erimeelsust siluda.
    Hispaania pankadele sõltumatu auditi teinud konsultatsioonifirma Oliver Wyman avalikustas reedel oma raporti, hinnates pankade kapitalivajaduse 59,3 miljardile eurole. Audit hõlmas 90% Hispaania pangandusest, kokku 14 panka, millest lisakapitali vajab seitse. Esimesed kapitalisüstid võivad aset leida novembris.
    Tegelik abivajadus on siiski ca kolmandiku võrra väiksem, ütles Hispaania keskpanga asekuberner Fernando Restoy, kuna osa rahast saavad pangad hankida omal jõul.
    Üldist kapitalivajadust vähendab ka nn halva panga loomine, kuhu koondatakse osa kinnisvarakrahhi järel “hapuks” läinud varadest. Sellised hiiud nagu Santander ja BBVA riigi abi ei vaja.
    Laenuraha püsib kallis. Juulis teatasid euroala riigid valmisolekust laenata Hispaaniale pankade rekapitaliseerimiseks kuni 100 miljardit eurot. Viimastel hinnangutel võib tegelik vajadus olla ca 40 miljardit eurot. Samas ei pruugi Hispaania abivajadus piirduda pangandussektoriga – riigil on raske turult mõistliku hinnaga laenu saada. Tuleva aasta eelarves kasvab intressikulu 38,6 miljardile ­eurole (kui 10aastase võlakirja intress oleks 5%), mis moodustab 3,6% SKPst. Kümneaastase laenu intressimäär kõigub praegu 6% piiri lähedal.
    Ka valitsuse eelarve aluseks võetud makroprognoosid võivad osutuda liiga optimistlikeks.
    Peaminister Rajoy kinnitas möödunud nädalal, et kui valitsuse laenukulud liiga kauaks liiga kõrgele jäävad, tuleb lisaabi küsida. Kiirenduse võib siin tuua agentuurilt Moody’s lähiajal oodatav ja kardetud Hispaania riigireitingu kärbe.
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Alexela emafirma ostab Vene miljardärile kuulunud Läti vedelgaasi müüja “Ei saa öelda, et läbirääkimised oleks väga lihtsad olnud”
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.