30. september 2012 kell 21:00

Pension moodustab vaid väikese osa majandusest

Eesti on viimase kümne aastaga oluliselt kasvatanud oma pensionivara mahtu, möödudes seejuures mitmest suurriigist. Selle vaatamata oleme aga kogutud raha poolest kaugel esimestest riikidest, sest võrreldes majanduse suurusega on pensionivarasid jätkuvalt väga vähe.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kuuluvate riikide erapensionifondide vara kaalutud keskmine maht suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvas 2001. aasta 67,3%-lt 2011. aastaks 72,4%ni. Organisatsioon võrdleb oma viimases pensioniaruandes kogutud vara turuväärtust suhtena majanduse suurusesse, mis annab aimu pensionäride saadavate hüvede suurusest. Põhimõte on lihtne, sest mida suurem väärtus on investeeringutel suhestatuna majandusse, seda suuremad on ka hüvised, mida pensionil olijad nautida saavad.

OECD arvestusmeetodi kohaselt vastab “täiskasvanud” pensionituru kriteeriumile riik, kus pensionivara on vähemalt üle 20% SKPst. Lihtne arvutatud keskmine organisatsiooni kohta on 33,9%, millest suremat suhtarvu omab siiski alla poole liikmesriikidest. Seega peaks Eesti oma pensionivara võrreldes praegusega kahekordistama, saavutamaks “täiskasvanud” pensionituru staatuse, eeldusel et majandus ei kasva. Soomega ühele pulgale jõudmiseks oleks samas vaja suurendada pensionivara suhtarvu majanduse suurusesse ligi 8 korda – saavutus, milleni Eesti lähima kümnendi jooksul kindlasti ei küündi.

Sellele vaatamata on Eesti pensionivara liikmesriikide hulgas viimase kümne aasta jooksul kõige kiiremini kasvanud. Keskmine aastane kasv on Eestis 95,4%, sellega edestame teisel kohal olevat Poolat ligi kolmekordselt. Kolmas oli Tšehhi 25,9% suuruse aastase keskmise kasvuga. OECD sõnul tuleneb sedavõrd suur kasv pensionifondide noorusest ning suhteliselt madalast võrdlusbaasist. Kõige aeglasemalt kasvas Portugali pensionifondide vara, keskmiselt 3,3% aastas. Võrreldes 2011. aastaga suurenes OECD liikmesriikide pensionifondide vara maht 85% ehk keskmiselt 6,4% aastas.

Kasvu tulemusel saavutas OECD riikide pensionivara 2011. aastal rekordilise taseme – 20,1 triljonit dollarit. Kuigi USA osakaal organisatsiooni pensionivarades kahanes kümne aastaga 14,1 protsendipunkti, moodustab ameeriklaste kogutud vara siiski 53,2% kogu organisatsiooni pensionivarast. USA praegused ja tulevased pensionärid on kogunud ühtekokku 10,6 triljonit dollarit, neile järgnevad 2,1 triljoniga Suurbritannia ja 1,5 triljoniga Jaapan. OECD ­uuring hõlmab vaid eravarasid, mistõttu ei figureeri edetabeli eesotsas maailma suurima riikliku pensionifondiga Norra.

Liikmesriikide vara kasvas seejuures negatiivsete tootluste juures. Kui 2009 ja 2010 kasvatasid tulevaste pensionäride vara rallivad aktsiaturud, siis 2011 kerkisid üles taas murepilved, mis tekitasid kahju nii aktsiatesse kui ka võlakirjadesse investeerivatele pensionifondidele.

 

Ülevaade

Eesti jääb tipust kaugele

OECD riikide pensionifondide vara suhe riigi majandusse 2011. aastal, % SKPstHolland 138,2Island 128,7Austraalia 92,8Suurbritannia 88,2Soome 75,0Kaalutud keskmine 72,4USA 70,5Kanada 63,7Taani 49,7Iirimaa 46,2Jaapan 25,1Poola 15,0Mehhiko 12,9Eesti* 9,7Hispaania 7,8Norra 7,4Saksamaa 5,5Austria 4,9Itaalia 4,9Belgia 4,2Ungari 3,8Prantsusmaa 0,2Kreeka 0* Eesti pensionifondide praegune maht oletatavast 2012. aasta SKPst

Allikas: OECD, Äripäev

Hetkel kuum