Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pension moodustab vaid väikese osa majandusest

    Eesti on viimase kümne aastaga oluliselt kasvatanud oma pensionivara mahtu, möödudes seejuures mitmest suurriigist. Selle vaatamata oleme aga kogutud raha poolest kaugel esimestest riikidest, sest võrreldes majanduse suurusega on pensionivarasid jätkuvalt väga vähe.

    Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kuuluvate riikide erapensionifondide vara kaalutud keskmine maht suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvas 2001. aasta 67,3%-lt 2011. aastaks 72,4%ni. Organisatsioon võrdleb oma viimases pensioniaruandes kogutud vara turuväärtust suhtena majanduse suurusesse, mis annab aimu pensionäride saadavate hüvede suurusest. Põhimõte on lihtne, sest mida suurem väärtus on investeeringutel suhestatuna majandusse, seda suuremad on ka hüvised, mida pensionil olijad nautida saavad.
    OECD arvestusmeetodi kohaselt vastab “täiskasvanud” pensionituru kriteeriumile riik, kus pensionivara on vähemalt üle 20% SKPst. Lihtne arvutatud keskmine organisatsiooni kohta on 33,9%, millest suremat suhtarvu omab siiski alla poole liikmesriikidest. Seega peaks Eesti oma pensionivara võrreldes praegusega kahekordistama, saavutamaks “täiskasvanud” pensionituru staatuse, eeldusel et majandus ei kasva. Soomega ühele pulgale jõudmiseks oleks samas vaja suurendada pensionivara suhtarvu majanduse suurusesse ligi 8 korda – saavutus, milleni Eesti lähima kümnendi jooksul kindlasti ei küündi.
    Sellele vaatamata on Eesti pensionivara liikmesriikide hulgas viimase kümne aasta jooksul kõige kiiremini kasvanud. Keskmine aastane kasv on Eestis 95,4%, sellega edestame teisel kohal olevat Poolat ligi kolmekordselt. Kolmas oli Tšehhi 25,9% suuruse aastase keskmise kasvuga. OECD sõnul tuleneb sedavõrd suur kasv pensionifondide noorusest ning suhteliselt madalast võrdlusbaasist. Kõige aeglasemalt kasvas Portugali pensionifondide vara, keskmiselt 3,3% aastas. Võrreldes 2011. aastaga suurenes OECD liikmesriikide pensionifondide vara maht 85% ehk keskmiselt 6,4% aastas.
    Kasvu tulemusel saavutas OECD riikide pensionivara 2011. aastal rekordilise taseme – 20,1 triljonit dollarit. Kuigi USA osakaal organisatsiooni pensionivarades kahanes kümne aastaga 14,1 protsendipunkti, moodustab ameeriklaste kogutud vara siiski 53,2% kogu organisatsiooni pensionivarast. USA praegused ja tulevased pensionärid on kogunud ühtekokku 10,6 triljonit dollarit, neile järgnevad 2,1 triljoniga Suurbritannia ja 1,5 triljoniga Jaapan. OECD ­uuring hõlmab vaid eravarasid, mistõttu ei figureeri edetabeli eesotsas maailma suurima riikliku pensionifondiga Norra.
    Liikmesriikide vara kasvas seejuures negatiivsete tootluste juures. Kui 2009 ja 2010 kasvatasid tulevaste pensionäride vara rallivad aktsiaturud, siis 2011 kerkisid üles taas murepilved, mis tekitasid kahju nii aktsiatesse kui ka võlakirjadesse investeerivatele pensionifondidele.
     
    Ülevaade
    Eesti jääb tipust kaugele
    OECD riikide pensionifondide vara suhe riigi majandusse 2011. aastal, % SKPstHolland 138,2Island 128,7Austraalia 92,8Suurbritannia 88,2Soome 75,0Kaalutud keskmine 72,4USA 70,5Kanada 63,7Taani 49,7Iirimaa 46,2Jaapan 25,1Poola 15,0Mehhiko 12,9Eesti* 9,7Hispaania 7,8Norra 7,4Saksamaa 5,5Austria 4,9Itaalia 4,9Belgia 4,2Ungari 3,8Prantsusmaa 0,2Kreeka 0* Eesti pensionifondide praegune maht oletatavast 2012. aasta SKPst
    Allikas: OECD, Äripäev
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Alexela emafirma ostab Vene miljardärile kuulunud Läti vedelgaasi müüja “Ei saa öelda, et läbirääkimised oleks väga lihtsad olnud”
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.