• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik hangib kiirkorras jäämurdjat

    Eesti riik loodab vähem kui kuu pikkuse lihtmenetluses riigihankega leida kümneks aastaks Soome lahele jäämurdeteenuse pakkuja, hanke maht ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse.

    Riigihange kuulutati välja 18. septembril ja kui veel möödunud nädala neljapäeval oli pakkumuste esitamise tähtaeg 1. oktoober (täna) ning Äripäev küsis üllatavalt lühikese hanketähtaja kohta veeteede ametist kommentaari, siis päev hiljem reedel nihutati pakkumuste esitamise aeg 12. oktoobrile.
    Veeteede ameti avalike suhete vanemspetsialist Malle Lõhmus vahendas, et hanke tähtaega lükati edasi selleks, et anda osalejatele lisaaega eestikeelse pakkumuse vormistamiseks. Ent ka koos ajapikendusega on hanke tähtaeg selle mahtu arvestades üllatavalt lühike – 19 tööpäeva.
    Tänavu suvel teatas Tallinna Sadam, et kavandab kuni 50 miljonit eurot maksva kasutatud jäämurdja ostmist.
    Äripäevale on vihjatud, et sadam arutas majandus- ja kommunikatsiooni- ning rahandusministeeriumiga konkreetse Soome ettevõtte Arctia jäämurdja soetamist konkursita. “Sellest firmast oli tõesti juttu, kuna jäämurdjad on meie piirkonnas pigem defitsiitne kaup,” ütles majandusminister Juhan Parts.
    Hanke mõõdud Soome firmale parajad. Võib tekkida kahtlus, kas ka kümneaastane jäämurdeteenuse riigihange on koostatud eelkõige Arctiale mõeldes. Hankes toodud tehnilised nõudmised vastavad nagu valatult Arctia jäämurdjate omadustele. Näiteks on minimaalne jäämurdja laius hanke järgi 23 meetrit, kõik neli sobivat Arctia jäämurdjat on 23,8 või 24,2 meetri laiused.
    Veeteede ameti spetsialist Lõhmus märkis lakooniliselt, et kõik laevale seatud minimaalsed nõuded hankes tulenevad jäämurdeteenuse eripäradest.
    Küsimusele, kuidas mõjutab värske riigihange Tallinna Sadama jäämurdja soetamise kavatsusi, vastas minister Parts, et kui Tallinna Sadam suudab majanduslikult tasuva plaani kokku panna ja sobiva jäämurdja leida, pole tehing tulevikus välistatud.
    Käimasoleva hanke tingimustes jäi silma, et pakkuja peab omama nõuetele vastavat jäämurdjat või selle opereerimisõigust, allhankija kaudu teenuse vahendamine pole hanke järgi lubatud. Ka see tingimus näib nimetatud Soome firmat Arctiat soosivat, näiteks Eestis ei ole ettevõtet, kes omaks sobivat jäämurdjat või selle opereerimise õigust.
    Veeteede amet ei soovinud hanke detaile, sealhulgas kummaliselt lühikest pakkumuste esitamise tähtaega, kommenteerida. Kidakeelsuse põhjuseks tõi veeteede ameti spetsialist Lõhmus hanke poolelioleku. “Kuivõrd pakkumuste esitamise ja nende avamise tähtpäev on alles saabumata, ei ole meil sobilik väljaspool pakkujate ringi hakata eelnevalt hanke detaile analüüsima,” märkis ta.
    Seni lühikesed lepingud. Kümneaastane jäämurdeteenuse hange on Eesti praktikas erakordne, viimastel aastatel on riigile kuuluvale jäämurdjale Tarmo lisajäämurdjat renditud hooaja kaupa. 2011/2012 talvel renditi Norra reederile kuuluvat mitmeotstarbelist laeva Vidar Viking, mille rent ja käitus maksid krõbedad 38 000 eurot ööpäevas. Kolme kuu kohta tähendas see 3,4 miljonit eurot, millele lisandus kütusekulu.
    Pikaajalise hanke puhul on jäämurdeteenuse ööpäevane hind tõenäoliselt soodsam, ent kümne aasta kokkuvõttes ulatub hanke maht siiski mitmekümne miljoni euroni. Seda kummalisem on hanke lühike tähtaeg.
    Majandusminister Partsi sõnul on pikas perspektiivis Eesti vajaduste täitmiseks tarvis kahte jäämurdjat, räägitud on isegi kolmest. Käimasolev hange peaks aitama osaliselt lahendada jäämurdjate vähesusega seotud probleemi, kuna ka olemasoleva 50 aasta vanuse Tarmo aeg saab varsti otsa.
    Jäämurdmise teema on mereveo ettevõtetele ja riigile peavalu valmistanud juba kümmekond aastat, nentis Parts. Riigile uue jäämurdja ostmine on jäänud rahanappuse taha.
    Veel ühe detailina olgu öeldud, et veeteede amet pole oma kodulehel avaldanud ingliskeelset hanketeadet, samas kui mitmed teised pressiteated ameti lehel on leidnud ingliskeelset kajastamist. Seega on hanke info vaid eestikeelsena riigihangete registris.
    “Kuna Eesti on üks väheseid riike, kus vajatakse aastast aastasse täiendavat jäämurdevõimsust, siis potentsiaalsed pakkujad jälgivad pidevalt riigihangete registrit oma esindajate kaudu, k.a saatkonnad,” kommenteeris Lõhmus.
     
    Üks küsimus
    Miks korraldatakse mahukas jäämurdeteenuse hange lihtkorras?
    Jäämurdeteenus on veetranspordi tugiteenus ning jäämurdmisteenuste CPV kood kuulub CPV määruse lisa VII kategooria nr 20 “transpordi abi- ja lisateenused” alla, millest tulenevalt on tegemist lihtsustatud korras hangitava teenusega, mille hankimisel ei ole hankija kohustatud korraldama riigihangete seaduses sätestatud korras hankemenetlust.
    Allikas: riigihangete register, menetluse liigi selgitus
     
    Taust
    Hanke tingimused
    Hange toimub lihtsustatud korras.Leping sõlmitakse aastateks 2013–2022.Allhankelepingute sõlmimine on keelatud.Pakkuja viimase kolme aasta netokäive peab olema vähemalt 10 mln eurot.Nõuded jäämurdjale: laeva maksimaalne pikkus 120 m, minimaalne laius 23 m, maksimaalne süvis 8,5 m, peamasinate minimaalne koguvõimsus 13 000 kW, kontaktpukseerimise seadme ja puksiirtrossi olemasolu.
    Allikas: riigihanke dokumendid
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Ulla: kui kukud, tõuse ja proovi uuesti!
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Tallinna Sadama kommertsjuht ostis 10 000 euro eest aktsiaid
Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman ostis eelmisel nädalal enam kui 10 000 euro eest Tallinna Sadama aktsiaid, selgub finantsinspektsiooni andmetest.
Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman ostis eelmisel nädalal enam kui 10 000 euro eest Tallinna Sadama aktsiaid, selgub finantsinspektsiooni andmetest.
Põllumajandustootjate TOP: olukord on pinev, aga samas ka põnev
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Digi-Eesti lööb Dubai Expol laineid burgeriga
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.