• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Logistika. Töö- ja puhkeajaga enim muret Eesti vedudel

    Väsinud juht veoki roolis on ohtlik ning töö- ja puhkeaja reeglitest peab kinni pidama. Kahjuks näitab suur rikkumiste arv pigem nõuete eiramist kui seaduste täitmist. Eriti ohtlik on kasvav sõidumeerikute näidu muutmine.

    Tööinspektsiooni inspektori Ilmar Ronga sõnul jagunevad ettevõtted suhtumise poolest kolmeks. “Esiteks firmad ühe autoga, kus juht on iseenda peremees või kus on mitu juhti, kuid autod kuuluvad kindlatele juhtidele. Nemad üldiselt ei kipu rikkuma, sest võtavad endale tavaliselt tellimusi, mida saavad seadust järgides täita. Kõige rohkem probleeme on ettevõtetes, kus autod kuuluvad ettevõttele ja firma on tööle võtnud mitu autojuhti, kes sõidavad pigem Eestis ja teevad tellimusvedusid. Siin soovivad mõlemad pooled piisavalt raha teenida ning nõudeid ei peeta millekski. Kolmandaks on suurfirmad, kus probleeme on vähem, sest nad veavad kaupa Euroopa suunal, kus rikkumise avastamise korral on trahvid väga suured,” selgitas ta.
    Korrakaitsepolitseiosakonna komissari Priit Tuuna sõnul on kõige ohtlikumad rikkumised seotud puhkeaja vahelejätmisega. “On juhtumeid, kus veokijuht on roolis olnud enam kui kolmkümmend tundi järjest, mis tähendab, et ta pole füüsiliselt enam võimeline liiklust piisava tähelepanuga jälgima, väheneb reaktsioonikiirus ning tekib tõsine oht roolis uinuda,” märkis ta.
    Sõidumeeriku kruttimine sageneb. Teine ohtlik, ent sagenev trend on sõidumeeriku näidu muutmine. “Viimane võimaldab küll salvestites näidata, et sõidu- ja puhkeaja reeglite rikkumisi ei esine, ent juht on ikkagi väsinud ja liikluses ohtlik. Lisaks häirib seadmete kasutamine tänapäevase sõiduki tööd kõige olulisemates ohutusega seotud tehnosõlmedes,” selgitas Tuuna.
    Kõige sagedamini ei arvestata, et iga 4,5tunnise sõidu järel tuleb teha vaheaeg, samuti ei jäeta 24 tunni sisse piisavalt puhkeaega.
    Raskeimad rikkumised päädivad ettevõtte veoloa äravõtmisega. Selleks annab aluse hiljuti kehtima hakanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus. Õigus luba tühistada tekib esiteks kuue- või 14päevase maksimaalse sõiduaja ületamisel vähemalt 25% võrra, teiseks maksimaalse igapäevase sõiduaja ületamisel vähemalt 50% võrra või vähemalt 4,5tunnist puhkepausi või katkematut vaheaega võtmata. “Näiteks kui juht on puhanud kohustusliku üheksa tunni asemel neli tundi,” selgitas Ronk määrust.
    Majandushuvi kihutab tagant. Politseikomissaar Tuuna sõnul võib eeldada, et reeglite rikkumise peamine põhjus on ärihuvi – kas veoga seonduvate kulude minimeerimine või kiire logistikateenuse pakkumise kaudu konkurentsieelise saamine.
    Tööinspektor näeb rikkumiste taga majanduslikku olukorda ja tihedat konkurentsi. “Tellimusvedude logistikud annavad korraldusi, et kaup peab kindlaks ajaks kohal olema, ja vihjavad, et kõik autojuhid rikuvad töö- ja puhkeaja nõudeid ja kui veokijuht nõutut ei täida, siis järgmist tellimust ja koormat ta vedamiseks ei saa,” rääkis Ronk. “Rikkumine on libedale teele minek,” lisas ta.
    Erandolukordi tekib alati. Kui tekib olukordi, kus juht temast sõltumata ei saa kinni pidada kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuetest – näiteks ei saa veokit puhkamiseks parkida, sest parkla on täis –, tuleb kindlasti põhjus fikseerida. Ka on erakorralisi olukordi, näiteks avariid. “Kui näiteks veokijuht jääb avarii tõttu tekkinud ummikusse toppama, tuleb digitaalsest sõidumeerikust kohe pärast olukorra lõppu välja­print teha ja saada avariipaigas tegutsevalt seaduseesindajalt kinnitus. Autojuht peab olema võimeline selgitama kontrollijale oma rikkumise põhjust,” selgitas Ronk.
    Selgitusteks võivad sobida ka meedias ilmunud uudisnupud või mõni muu viis, mis kindlalt näitab erakorralise sündmuse toimumist. “Oluline on, et kõrvalekalded poleks tihedad ja järjepidevad. See näitab, et ettevõte ei planeeri juhtide tööd, vaid püüab võimalikult kiiresti täita temale kasulikku tellimust juhi arvel,” lisas tööinspektor.
    Kontrollist antakse ette teada. Tööinspektsioon külastab ettevõtteid, et kontrollida, kas peetakse kinni töö- ja puhkeaja nõuetest ja kas ettevõtte juhtkond kontrollib autojuhtide tegevust ning korraldab töö nii, et autojuhid saaksid nõuetest kinni pidada. Iga 2–3 aasta tagant võib ettevõte sattuda kontrollitavate ettevõtete loendisse.
    “Kõigepealt uurime, kui palju on ettevõttel sõidukeid ja autojuhte ning kui palju on veoloa alusel väljastatud sõidukikaarte. Siis teavitame tööandjat e-kirjaga või telefoni teel plaanitavast külastusest ja palume leida sobiva aja. Kohapeal kontrollime autojuhtide töölepinguid ja sellega seonduvaid muid dokumente. Kindlasti kontrollime ka sõidumeerikute salvestuslehti ning juhikaardilt ja auto digimeerikust allalaetud elektroonilisi andmeid,” kirjeldas Ronk.
    Kui ettevõte on korrektselt alla laadinud juhikaardi ja auto digimeeriku andmed, saab sülearvuti ja kontrollprogrammiga inspektor anda rikkumistest tööandjale kohe ülevaate. Kui kasutatakse salvestuslehti, skännitakse need tööandja juures ja analüüsitakse hiljem.
    Kui raskete ja väga raskete rikkumiste tekkepõhjuste selgitused on puudulikud, alustatakse väärteomenetlust. Selle käigus kogutakse tõendeid ja ütlusi-tunnistusi, millest on nõuete rikkumised põhjustatud ja kes on vastutav isik. Seejärel vormistatakse väärteo otsus. Tööinspektor Ilmar Ronga sõnul pole ta veel käinud ettevõttes, kus kõik laitmatus korras oleks.
    Vabandusi jagub. Paljudes ettevõtetes on andmed segamini ja dokumendid puudulikud. Ettevõtted põhjendavad seda sellega, et pole soetanud andmete lugemise seadet, et autod on Euroopas sõidus ja raske on infot kätte saada. Sellise jutuga inspektoreid ei lollita. Nemad juba teavad, et ka mujal maailmas on internet, millega on võimalik allalaetud sõidumeeriku ja juhikaardi andmeid edastada.
    Ronga sõnul on töö- ja puhkeaja nõuded kirjas liiklusseaduses ja ELi määruses. “Kõik kutselised autojuhid peavad iga viie aasta tagant läbima täiendkoolituse, kus autojuhtide tegevust reguleerivatest õigusaktidest räägitakse,” viitas Ronk, et teadmatus pole vabandus.
    Tuuna lükkas ümber väite, nagu Eestis kontrollitaks vaid eestlasi. “Politsei kontrollib veokijuhte sõltumata nende päritoluriigist. Lisaks teeme pidevalt täiendkoolitusi, et raskeveokeid kontrollivad politseinikud tunneks hästi mitte ainult Eestis kehtivaid regulatsioone, vaid ka teises riikides veokijuhtidele kehtivad nõudeid,” lisas ta.
     
    Mis on mis
    Määrused, mida tuleb järgida:
    Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:300:0051:0071:ET:PDF
     
    Kommentaar
    Vedajatel on reeglid selged
    Roomet Vislapuu, Morris OÜ juhatuse liigeMeie teeme peamiselt kalluritega hooajalisi töid ja kindlasti peame kinni töö- ja puhkeaja nõuetest. Probleeme on ilmselt pikemaid vedusid tegevatel ettevõtetel. Tööaja arvestamine pole midagi keerulist.
    Reegleid lihtne täita
    Rainer Mättas, Norex Systems OÜ juhatuse liigeTöö- ja puhkeaja reeglitest kinnipidamine pole absoluutselt keeruline. Ettevõttes karistame autojuhte, kes reeglitest kinni ei pea. Samas olen kuulnud ka ettevõtetest, kus ülemused pigem nõuavad reeglite rikkumist. Meie veame kaupa Soome, kuid Euroopas pikki otsi sõitvad juhid ­eelistavad ehk puhkepause kodus veeta. Kindlasti aitaks rikkujaid leida tugev kontroll. Samas vanemaid meerikuid on lihtne rikkuda. Uuema tüübi meerikute puhul ei tea, et see oleks võimalik.
    Poolas äraspidine kontroll
    Lembit Põder, L & P Transport OÜ juhatuse liigePoolas kontrollitakse vaid välismaiseid juhte. Politsei vaatab öövaatlusseadmetega autonumbreid ja peab kinni vaid võõraid sõidukeid. Seadusi kasutatakse võõrjuhtide väljatõrjumiseks. Alati leitakse midagi, mille eest karistada.
    Siin pole midagi vaielda
    Jaan Lepp, DSV Transport ASi juhatuse esimeesTöö- ja puhkeaja nõuetest tuleb kinni pidada, siin pole midagi vaielda. Sageli pole ka kõik veokorraldajad puhtad, näiteks on vaja kiiresti laevale jõuda vms. Nõuete järgimine on lihtne, kosmost siin pole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Saarte Liinid on välisturismi kasvuks valmis
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.