Eesti Panga endisi juhte kummitav saladus

Prokuratuuri otsus tähendab, et VEB Fondi ümber toimunu võib jäädagi saladuseks, sest asjaosalised ise ei soovi aastaid tagasi toimunud tehingutest rääkida või ei mäleta enda kinnitusel enam midagi.

“Mina arvan, et Kallas ja Kraft peaks kõike teadma. Eesti Pank toimetas kogu aeg selle asjaga, see polnud kellegi teise haldusala küsimus. Kes oskab ikka veel vastata, kui tolleaegsed pangapealikud,” ütleb endine rahandusminister ja ühtlasi VEB Fondi nõukogusse kuulunud Mart Opmann.

Endine Eesti Panga president, praegu Euroopa Komisjoni transpordivoliniku ametit pidav Siim Kallas lausus, et tal pole VEB Fondi teemal varem öeldule midagi lisada. Varemalt on Kallas selgitanud peamiselt VEB Fondi üksikuid tehinguid. 2000. aastal ta küll nentis, et fondi tegevuse korralduslikud küljed kannatasid, sest fond oli loodetust edutum.

Samuti ei soostunud asja pikemalt selgitama Eesti Panga tollane asepresident Vahur Kraft, kelle hinnangul pole võimalik varasemaid tehinguid praeguses kontekstis üksikult hinnata. Kraft juhib praegu Nordea Panga Eesti filiaali.

1993. aastal loodi Eesti kreeditoride kaitseks Vene Välismajanduspangas külmutatud raha tagasivõitmiseks VEB Fond. Salapärastel asjaoludel kanti fondist Venemaa ettevõttele TSL International 420 miljonit krooni, mis hiljem on endale tundmatu(d) omaniku(d) leidnud.

Kallas oli VEB Fondi asutaja ja VEB Fondi nõukogu liige, kui Venemaa ettevõttel nõue panga vastu tekkis. Veelgi, vastavalt VEBi põhikirjale oli fondi nõukogu otsustusvõimeline vaid siis, kui kohal olid kõik liikmed. Vastu võeti ainult ühehäälseid otsuseid. Fondi vahendite kasutamist kontrollis ja revideeris Eesti Pank, mille president Kallas jälle omakorda oli.

Mitmele dokumendile on alla kirjutanud aga panga presidendi asetäitja Vahur Kraft, kellest pärast Kallast sai keskpanga president.

Karmid süüdistused Eesti Panga aadressil. Ehkki VEB Fondi on aastaid ümbritsenud saladusloor, tuli teema taas teravalt päevakorrale mais, kui VEB Fondi likvideerija Rein Järvelill saatis riigikohtule kirja, kus seisab must-valgelt: a) VEB fondist on kadunud üle poole miljardi krooni; b) 108 miljonit haihtus ühegi alusdokumendita; c) Eesti Pank esitas teadlikult valeandmeid.

Järvelill ütles, et vastutuse toimunu eest peaks võtma juhatus. “Ma olen märganud, et paljusid asju on tehtud hooletult ja küsitavatel alustel,” lisas VEBi dokumentidega tuttav Järvelill.

Eesti Panga endised juhid ei soovi saladusse selgust tuua. Seetõttu on liikvel spekulatsioonid, et selle raha on välja võtnud mõned siinsed poliitikud, ehkki see väide pole kuidagi kinnitust leidnud.

Varem VEB Fondi teemal selgituste andmist samuti pigem vältinud Eesti Pank teatas üleeile, et praegused keskpanga juhid soovivad toimunusse selgust tuua. VEB Fondiga seonduvat võib hakata arutama ka Eesti Panga nõukogu oma järgmisel istungil.

Riigi peaprokurör Norman Aas sõnas eile, et on kolm asutust, kes võiksid VEB Fondis toimunusse selgust tuua. Nendeks on Eesti Pank, riigikontroll ja riigikogu. Keskpank on VEB Fondi teemal hästi informeeritud, riigikontrolli ei piira aegumistähtajad ja riigikogul on võimalik moodustada uurimiskomisjon. “Uurimiskomisjonil on samuti õigus välja nõuda asjassepuutuvad dokumendid ning kutsuda komisjoni ette isikuid, kes võiksid toonastest tehingutest midagi teada,” sõnas Aas.

Samuti jätkub VEB Fondi puudutav vaidlus riigikohtus. Otsuse avalikustamise kuupäeva pole veel teada, kuid kohus püüab jõuda lahendini veel sel aastal.

Riigiprokuratuur kahtlustab, aegumine ei luba uurida

Riigiprokuratuuri hinnangul võis tollase Eesti Panga asepresidendi Vahur Krafti allkirja kandnud dokument olla võltsitud. Tänu sellele dokumendile õnnestus Venemaa firmal TSL International saada VEB Fondist 420 miljonit krooni, kuigi tegelikult tal nii suurt nõuet VEB Fondi vastu üldse ei olnud. 5. aprillil 1995. aastal edastatud Eesti Panga asepresidendi Vahur Kraf­ti allkirjaga kirjas seisab, et äriühingu TSL International nõude suurus Venemaa Välismajanduspangale edastatud teabe kohaselt on 32,3 miljonit dollarit. Tegelikult pidi see summa olema 36,7 miljonit krooni. Sama aasta mai viimaseks päevaks näidati nõude suurusena juba 0 USD.Ametlikus dokumendis valeandmete esitamine võib olla dokumendi võltsimine karistus­õiguse mõttes, mistõttu antud juhul on olemas kriminaalmenetluse alustamiseks piisav kuriteokahtlus. Samas ei saa prokuratuur kriminaalmenetlust alustada, kuna võimalik kuritegu on aegunud. Kuritegu aegub kümne aasta jooksul esimese astme kuriteo toimepanemisest ja viie aasta jooksul teise astme kuriteo toimepanemisest.Seetõttu ei olegi võimalik kriminaalmenetluse alustamine juhtunu täpsemaks uurimiseks ja tõstatatud kahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks.

 

Mis on mis

VEB Fond – Eesti Panga kontrolli all

Oli riiklik organisatsioon, mis moodustati riigikogu 1993. aasta otsuse alusel eesmärgiga koondada Venemaa Välismajanduspanga vastu esitatud nõuded nende rahuldamiseks.Asutajaks ja haldajaks oli Eesti Pank ja vara omanikuks Eesti riik.Põhiülesanded olid koondada nõudeid, mis oli seotud külmutatud vahenditega u 1,1 miljardi krooni väärtuses, kompenseerida külmutatud VEB-kontod fondisertifikaatidega ning realiseerida välismajanduspanga vastu esitatud nõudeõiguseid.Nõukogu oli 3-liikmeline: rahandusminister, Eesti Panga president ja kahe eelmise nimetatud fondi tegevdirektor. Fondi nõukogu oli otsustusvõimeline, kui kohal olid kõik liikmed: vastu võeti vaid ühehäälsed otsused.Fondi vahendite kasutamist kontrollis ja revideeris Eesti Pank.

Allikas: VEB Fondi põhikiri

 

Kronoloogia

Kaheksa aastat kohtuvaidlust

2004Viis VEB Fondi sertifikaadiomanikku kaebasid riigi kohtusse, süüdistades riiki tegevusetuses VEB Fondi nõuete hüvitamisel. AS Akke, AS Tartu Lihakombinaat, AS A.O. Imbi, AS Saare Kalur ja AS Pärnu Kalur Holding taotlesid kohtult, et see kohustaks riiki kompenseerima VEB Fondi sertifikaadid.

2008Halduskohus langetas otsuse, jättes ettevõtete kaebuse rahuldamata. Sertifikaadiomanikud kaebasid otsuse edasi Tallinna ringkonnakohtusse.

2010Sertifikaadiomanikud said ringkonnakohtus riigi vastu võidu. Kohus tegi riigile ettekirjutuse, et VEB Fondi sertifikaatide hüvitamise küsimus tuleb lahendada üheksa kuu jooksul.Riik kaebas selle otsuse edasi riigikohtusse, mis ei võtnud aga kaebust menetlusse. Ringkonnakohtu otsus jäi seega jõusse.

1. november 2011Möödus üheksa kuud riigikohtu otsusest, kuid riik polnud kohtuotsust täitnud.

11. jaanuar 2012Tallinna ringkonnakohus määras riigile kohtuotsuse täitmata jätmise eest 3200eurose trahvi.

15. veebruar 2012Riigikogu võttis vastu otsuse likvideerida VEB Fond ja jagada fondi varad sertifikaadiomanike vahel kompensatsiooniks. VEB Fond on majandusaasta aruannetes kinnitanud, et tal puudub vara, mille arvel hüvitisi välja maksta. Sisuliselt otsustas riigikogu, et sertifikaadiomanikud tuleb jätta kompensatsioonita.

Märts 2012VEB Fondi sertifikaadiomanikud pöördusid riigikohtusse, et see tühistaks riigikogu otsuse ja tunnistaks selle põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus teatas, et kaebust arutab riigikohtu üldkogu ehk kõik 19 riigikohtunikku.Lõpplahendus on riigikohtu käes. Otsuse langetamise täpset aega ei ole teada,  tõenäoliselt toimub see veel sel aastal.

Üks küsimus

Kas teadsite otsusest kanda raha üle TSL Internationalile?

Vahur Kraft, Eesti Panga president 1995–2005, enne seda Eesti Panga asepresident, kuulus Eesti Panga presidendina fondi nõukogusse.VEB Fondi puudutavad otsused on tehtud institutsionaalselt, toonase aja kontekstis parimate teadmiste ja äranägemise järgi. Otsuste, kinnituste ja heakskiiduga on olnud seotud kõik Eesti kõrgemad institutsioonid ja nende järelevalveorganid. Seega ei ole mul hetkel eraldiseisvalt midagi enamat kommenteerida.

Andres Lipstok, rahandusminister 1994–1995, kuulus VEB Fondi nõukogusse, hilisem Eesti Panga presidentKuulge, ma ei ole selle ettevõttega kursis, ei tea. Mis asi see üldse on, see TSL International? Absoluutselt ei tea sellest midagi (nõuete suurendamisest – toim). Mina ei mäleta, et oleksin olnud kuskil seal koosolekul. See on nii vana värk! VEB Fondiga pole mul kokkupuuteid olnud, ei Siim Kallase ega teiste tegelastega, kes seal olid.

Mart Opmann, rahandusminister 1995–1999, kuulus VEB Fondi nõukogusseMa saan aru, et olete praegu uuriva ajakirjanduse staatuses ja üritate mulle midagi kaela inkrimineerida. Aga kui ma ei mäleta, siis ma ei mäleta. Mingeid otsuseid minu ajal ei tehtud ja seda ma mäletan.

 

Taust

Küsimused, millele Siim Kallas jättis vastamata

Dokumentide põhjal võiks väita, et märkimisväärne summa VEB fondi rahast liikus Eesti Panga abiga ettevõttesse TSL International ajal, kui olite Eesti Panga president. Miks aitasite Vene ettevõttele anda raha, mis kuulus Eesti riigile?

Nagu selgus, esitas Eesti Pank teadlikult valeandmeid, et TSL Internationalile raha üle kanda. Kas olite võltsimisest teadlik? Kui ei, siis kuidas oli võimalik, et tehingud toimusid Teie teadmata?

Kuidas kirjeldaksite ettevõtet TSL International?Kes võisid olla need isikud, kes VEB fondist välja liikunud raha hiljem endale said?

Mil määral tunnete end täna vastutavana, et VEB fondist haihtus toona enam kui pool miljardit krooni?