• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas ettevõttes elektrikulusid kokku hoida?

    Uuel aastal avanev elektriturg tähendab tarbijatele hinnanguliselt 40–60protsendilist elektrihinna tõusu. Kuidas järsk kulude kasv ettevõttele võimalikult valutuks muuta?

    Ülemiste Cityt arendava ASi Technopolis Ülemiste juhi Gert Jostovi sõnul on büroohoones sääst kõige efektiivsem siis, kui projekteerida maja algusest peale selliselt, et see võimalikult vähe energiat kulutaks. Kuna aga suure osa kontorihoonete ehitamisel pole seda silmas peetud, tuleks otsida lahendusi, mis aitaks elektrikulusid maksimaalselt vähendada.
    Jostovi ettepanekul oleks kõige lihtsam ja odavam viis nn rohelise kontori tegemine. See tähendab, et töötajatele selgitatakse, kuidas tööl olles selliselt käituda, et ettevõtte ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike.
    “Ventilatsiooni ei saa töötajad reguleerida, aga tule saavad ära kustutada, kui kontorist ära lähevad. See käib ka näiteks prügi sorteerimise kohta. See on nagu käitumisõpetus,” rääkis Jostov. Rohelise kontori tulemusi võib mõõta kord kvartalis, mil tasuks kokku arvutada, kui palju kontor energiat tarbis ja kui palju prügile kulutas, et näha, kui suur mõju on sellel säästmisele, lisas ta.
    Soodsa ning kiirelt mõju avaldava võimalusena saab elektrit kokku hoida ka päikeseenergiat kasutades. Jostovi sõnul on kõige parem büroohoone sügavus projekteerida selliselt, et kõik töötajad saaksid maksimaalselt kasutada päikesevalgust. Ka siis, kui selle peale juba olemasolevas majas ei ole mõeldud, on võimalik mingil määral päikeseenergia abil kokku hoida. Ühe võimalusena tõi ta välja päikesekiirte murdmiseks mõeldud kiled, mida paigutatakse akendele.
    “Kui akende kohale teha päikesekiirte murdmine, siis see aitab hoonet mitte kuumaks lasta ja võtab ära vajaduse seda aktiivselt jahutada. Energiat vähendavaid päikesesirme ja kilesid tuleks kindlasti paigaldada, sest nende tasuvusaeg on väga lühike. Nemad ju oma tööks mingit energiat ei vaja ja see investeering tuleb joostes tagasi,” rääkis Technopolis Ülemiste juht.
    Targa maja tasuvusaeg teadmata. Tunduvalt suuremat investeeringut nõudva variandina pakub ta süsteemi, mis automatiseeriks maja energiakasutuse. Sel puhul paigaldatakse majja andurid, mis on võimelised aru saama, kui palju inimesi ühes ruumis viibib ning kas ja kui palju on vaja seda parasjagu ventileerida, jahutada ja valgustada.
    “Me muudame majad selles mõttes intelligentseks, et seda maja ei köeta ega jahutata samal ajal, mis võib tihti juhtuda siis, kui süsteemid töötavad üksteisest sõltumatult. Süsteemid tuleb omavahel siduda, et nad saaksid aru, kas inimene viibib ruumis või mitte. Kas seda ruumi tasub ventileerida, kui kiiresti tasub ventileerida ja kui palju seda tasub valgustada sel hetkel,” selgitas Jostov. Tema sõnul on büroohoonete suurimad energiakulu allikad just ventileerimine, niisutamine ja jahutamine ning paiguti tehakse neid ööpäev läbi. “Maja või selle süsteemi intelligentseks muutes on hoone võimeline aru saama, kas sel hetkel neid inimesi ka on, kes kogu õhu ära hingaksid, või mitte,” märkis Jostov.
    Automatiseerimise suurim probleem on tema sõnul paraku asjaolu, et andurite tootjad suudavad vaid teoreetiliselt näidata nende tasuvusaega. Praktikas pole selge, mis ajal hakkaks paigaldatud süsteem suurt investeeringut tagasi teenima.
    Ülemiste Citys plaanitakse seda katsetada. “Meil on endal Lõõtsa tänaval kaks identset kümnekorruselist bürootorni, mis on üksteisega peegelpildis. Meil on idee, et ühte hoonet intelligentseks muutes katsetame päriselus ära, kui palju on sellisel asjal efekti,” kirjeldas Jostov.
    “Tervikuna mina näengi kahte varianti: seda, et sa muudad hoone intelligentseks, või teine variant, et harid inimesi või veel parem, teed neid mõlemat korraga. See teine variant on väga odav rakendada, aga selge, et efekt ei ole kolossaalne,” lisas ta.
    Universaalset retsepti pole. Tartumaal Luunjas köögiviljakasvatusega tegelev AS Grüne Fee Eesti on olnud avatud elektriturul alates 2010. aastast. Firma juht Raivo Külasepp märkis, et tänu sellele on neil rohkelt kogemust, kuidas elektrit selliselt osta, et kulud oleks võimalikult väikesed.
    “Kuna elekter on meil üks suuremaid kuluartikleid, siis sellega on tulnud tõesti tõsiselt tegeleda,” kinnitas ta.
    Külasepa hinnangul tuleks esmalt oma elektrivajadus üle vaadata ning selgeks teha, kuidas elektri hind käitub ja kas tootmist on võimalik selle järgi ümber korraldada. “Põhimõte on selles, et nii palju, kui vaja, tuleb ikka kulutada, aga see peaks olema nii vähe, kui seda on võimalik teha, et mitte põhitootmist kaotada. Kindlasti on võimalik protsessi niimoodi reguleerida, et tipphetkedel, kui elektri hind on kallim, lihtsalt vähem kulutada ja teisel hetkel, kui nõudluse-pakkumise vahekord hinda alandab, siis tarbida rohkem,” märkis ta.
    Grüne Fees toodetakse Külasepa sõnul osa elektrist ja soojusest ise, mis aitab samuti kulusid kokku hoida.
    Kõige olulisem on tema kinnitusel siiski üle vaadata oma tootmine ning jälgida, kuidas elektri hind käitub, et neid kahte koos arvestades energia võimalikult soodsalt kätte saada. “Universaalset retsepti ei ole, igal ettevõttel on see asi natuke erinev ning igaüks lähtub oma vajadusest,” lausus Külasepp.
    Mahukamad muutused seisavad ees. ASi Leibur juht Asso Lankots märkis, et pagaritööstuses on püütud samuti suunata suuremat elektritarbimist odavamale perioodile. “Oleme kohandanud tootmisgraafikuid odavama elektri aja poole, milleks üldjuhul on öine aeg. Teiselt poolt on öine aeg kallima tööjõuajaga, nii et mängimise ruumi on siin nii ja naa,” lisas ta.
    Kuigi Leiburgi on juba teist aastat avatud elektriturul, ei ole ettevõttes suuremaid muudatusi kokkuhoiuks tehtud.
    Lankots tõdes, et kuna energia odavamaks ei lähe, on firma alustanud pikemaajaliste ja rahaliselt mahukate plaanidega, mis võiks aidata elektrikulusid vähendada.
    “Kokkuhoidu annaks tekitada igasuguse energia taaskasutusest. Genereerime küpsetamisega palju soojust ning üks asi meie jaoks tulevikus on sellise soojuse taaskasutamine, samuti biojäätmete energiaks pööramine. Seda energiat saab kasutada näiteks kütmiseks või vee soojendamiseks suunata,” rääkis Lankots.
     
    Taust
    Eesti Energia hinnatõus 50%
    1. jaanuaril 2013 avaneb Eesti elektriturg ehk kõik elektritarbijad saavad energiat avatud turult ostma hakata. Seni tegid seda 200 suuremat energiatarbijat. Turu avanemine tähendab, et elektriarve kolmest osast – energia hind, võrgutasu, riiklikud maksud – avaneb konkurentsile esimene.Oma paketid ja hinnad on avaldanud Eesti Energia, kelle hinnangute kohaselt tõuseb elektri hind uuel aastal keskmiselt 50%. Eesti Energia potentsiaalne suurim konkurent Latvenergo tütarfirma Elektrum Eesti on lubanud paketid teatada lähiajal.Selleks, et uuel aastal tarnijat vahetada, peab leping müüjaga olema sõlmitud hiljemalt 10. detsembriks. Juhul kui selleks ajaks ei ole sõlmitud ühegi müüjaga elektrilepingut, müüb seaduse kohaselt elektrienergiat vastava piirkonna võrguettevõtja.
     
    Tasub teada
    Energia taaskasutus läheb hinda
    Vaata üle, kui suur on sinu ettevõtte elektrikulu. Selle järgi otsusta, kust ja kui palju saaksid elektrit kokku hoida.Vaata üle oma tööaeg. Kas oleks võimalik viia osa tegevusest öisele ajale, mil elektri hind on odavam?Vaata üle senine energiatootmine. Kas saaksid ettevõttes toodetud energiat suunata uuesti kasutusse?Kui sul on kontori- või tootmisruumides küttesüsteeme, mis töötavad elektril, püüa need välja vahetada soodsamate energiaallikate vastu.Hari oma töötajaid, et nad õpiksid olema energiasäästlikumad.Kasuta maksimaalselt ära looduslikku energiaallikat – päikest.Kaalu büroo muutmist n-ö intelligentseks, lisades andureid, mis reguleerivad energiakasutuse ruumis optimaalseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Romek Kosenkranius: kolm probleemi, mille lahendamine toob investeeringud suvepealinna
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Merko alustab Uus-Veerennis viienda etapiga
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: see oli lihtsalt vältimatu samm
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.
Irja Lutsar: ma ei ole Pfizeri agent Eestis
Teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar meenutab hea sõnaga oma Pfizeris töötamise aega, aga seda, et ravimifirmad saaksid inimesi ära osta, ta ette ei kujuta.
Teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar meenutab hea sõnaga oma Pfizeris töötamise aega, aga seda, et ravimifirmad saaksid inimesi ära osta, ta ette ei kujuta.