Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nõges soovitab: investeerige Eestisse

    Eile toimunud investeerimismessil Rahakompass kiitsid mitmed esinejad Eestit investeerimiskohana, kuid samas tõdeti ka, et valikuvõimalusi napib. Majandusteadlane Heido Vitsur ütles, et ta investeeriks võlakirjadesse või muusse riigile kuuluvasse varasse, näiteks metsa, aga seda võimalust lihtsalt pole.

    Eesti majanduse makronäitajad on edukate rahapaigutuste eeldus, kuid eestlased magavad maha head võimalused välismaa investoreid oodates, rääkis investor Arvo Nõges eile investeerimismessil Rahakompass 2012.
    “Paistame makro poolelt väga heas seisus olevat, aga eestlaste suhtumine meie enda majandusse on pessimistlik. Peaksime olema ahvatlev kõigile investoritele, aga selle all ei näe me iseennast,” rääkis Nõges. Ta lisas, et seetõttu teenivad välisinvestorid siin kopsakaid kasumeid ja pärast jääb eestlastel üle vaid pead kratsida.
    Eesti investeerimisvõimaluste suhtes oli soosiv ka tarkinvestor.ee eestvedaja Kristjan Lepik. “Eesti on praegu väga hea keskkonnaga, struktuur on väga hea. Kes suudab uue maailmaga kiiremini kohanduda, saab paremini hakkama. Lõuna-Euroopa on olnud liiga jäik, Eesti tegi vastikud asjad ära ja vaatab praegu juba ettepoole. Kui portfelli kokku panna, tuleb mõelda riigile, kus asume,” ütles Lepik.
    Majandusteadlane Heido Vitsur oli kriitilisem. “Eestisse on hea investeerida, aga kahjuks pole siin asju, kuhu oleks hea investeerida. Ostaksin võlakirju, aga neid lihtsalt pole. Võib-olla maksaksin veel mõne muu Eesti riigi vara eest ka, kas või metsa eest, aga mida pole, seda pole. Palju sa Tallinna Vee aktsiaid ikka kokku ostad!”
    Endine Swedbanki analüütik ja OÜ Oeconomia juht Maris Lauri nõustus Vitsuriga, et Eesti on investeerimiskohana hea, aga valikuid on vähe. Lauri soovitas investoritel mitte panna kõiki mune ühte korvi. “Investeerimise juures on tähtis riskitaluvus. Kui lähete iga aktsialiikumise peale närvi, ärge aktsiaid ostke. Ostke siis võlakirju, aga olge ka valmis kaotama.”
    Eesti pole enam odav. Eesti ettevõtjad on Lauri sõnul aja jooksul muutunud mugavaks, aga tahtmised üha kasvavad. “Me tahame kõik rahulikumalt elada, aga tundub, et ei saa,” ütles Lauri. Eesti eelisteks on olnud väiksus, avatus, paindlikkus ja odavus. Nimetatutest viimast eelist hakkame kaotama ja seetõttu tuleb ümber orienteeruda.
    “Peame ütlema lahti majandusmudelist, et teeme hästi odavalt ja müüme Soome ja Rootsi. Peaksime vaatama kaugemale ja tegema kallimaid kaupu, kui seni oleme teinud. Ka Hiina on kõige odavamalt töölt liikunud kallima poole ja astub meie kandadele,” ütles Lauri.
    Lauri arvates on ühiskonnas maad võtnud mõttelaiskus ja eksimishirm. “90ndatel tekkis igasuguseid ideesid. Mõned olid jaburad, mõned väga jaburad, mõned väga head. Kõik mõtlesid ja tahtsid midagi teha. Neid mõtteid on vähemaks jäänud, vähemalt nendest ei räägita. Kardetakse eksida, sest arvatakse, et kui teed vea, näidatakse pärast näpuga, et sa oled loll. Me peaks olema julgemad ehk tegema seda, mida tahame,” sõnas Lauri.
    Lauri sõnul on praegu Eestis kriitilisemad teemad rahvastiku vananemine ja sellest tingitud sotsiaalprobleemid. “Praegu on hea asjad selgeks vaielda, sest kümne aasta pärast on veel hullem.”
    Samuti viitas Lauri Eesti ühiskonnas tekkinud suhtlemisprobleemidele. “Ei taheta suhelda ja arvatakse, et probleemi saab lahendada, kui annad rohkem raha. Tegelikult on probleem infos, mis ei liigu, ja seetõttu anname üksteisele vastakaid signaale,” rääkis Lauri.
    Positiivse külje pealt tõi Lauri välja, et eestlased on kriisiga harjunud ega satu iga signaali peale paanikasse. “Paanika üleskütmine võtab rohkem aega,” ütles Lauri. Teisalt nentis ta, et praegused rahaprobleemid eurotsoonis on nii suured, et nende lahendamine võtab aega.
    Kuidas jätkub elu eurotsoonis? “Mul on tunne, et eurotsoon püsib, kuid kahtlustan, et juurdetulijaid ei ole ja ka lahkujaid mitte,” vastas Lauri.
    Lepiku arvates on aga eurotsooni lagunemise tõenäosus Saksamaa ja Prantsusmaa vastuolude tõttu suurenenud. “Nüüd on Prantsusmaa ja Saksamaa juba nii lahus, et lagunemise risk on kerkinud,” lausus Lepik. “Lagunemise tõenäosus ei ole 50 protsenti, aga see ei ole enam ka kolm ega viis protsenti,” lisas ta.
    Lepik peabki Prantsusmaad Euroopa kõige tõsisemaks probleemiks, sest kui Prantsusmaa ennast ise ei päästa, ei suuda seda teha ka keegi teine.  “Ma  ei näe, et Prantsusmaa suudaks ise end kontrolli all hoida,” lausus Lepik. Prantsusmaa hakkaks Lepiku arvates end parandama juhul, kui selleks tekiks turu surve.
    Lepik tõdes, et Saksamaa ja Prantsusmaa kui Euroopa suurimad riigid peaksid käima kriisi lõpetamiseks ühte jalga ja nende ühistegevus on seni eurotsooni pinnal hoidnud. Kahe suurriigi peamine vastuolu on praegu suhtumine rahatrükki ja inflatsiooni: presidendivalimiste järel on Prantsusmaa läinud Lõuna-Euroopa poolele ning pooldab raha trükkimist. Saksamaa seevastu kardab rahatrükki, märkis Lepik.
    Inflatsioon teeb murelikuks. Ühtlasi oli Lepik mures üldise inflatsiooni pärast. “Rahatrükk tänases mahus on üle igasuguste piiride ja see toob meile kõrged arved tulevikus.” Euroopa keskpank on suurendanud bilansimahtu 1 triljonist 3 triljonini ja see põhjustab paratamatult inflatsiooni.
    Probleeme saaks tema sõnul lahendada, kui riigid käituksid mõistlikult ja Prantsusmaa teeks vajalikud reformid.
    Lepik märkis, et kuigi Kreeka ja Hispaania reformid ei toimu loodetud tempos, on neis riikides olud paranemas. Ent Prantsusmaa pole midagi teinud, et laenukoormust ja üle jõu elamist vähendada.
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Soome laskemoonatootja ehitab uue tehase
Soome kaitsetööstusfirma Nammo sõlmis uue tehase ehitamise eellepingu omavalitsustele kuuluva kinnisvaraarendusfirmaga, kirjutas Kauppalehti.
Soome kaitsetööstusfirma Nammo sõlmis uue tehase ehitamise eellepingu omavalitsustele kuuluva kinnisvaraarendusfirmaga, kirjutas Kauppalehti.
G7 annab Ukrainale Vene külmutatud varade intresside tagatisel 50 miljardit laenu Tsahkna: aeg on liikuda ka varade enda juurde
Maailma suurriikide G7 kohtumisel lepiti kokku viis, kuidas saaks Ukraina toetamiseks kasutada ära Vene külmutatud varasid.
Maailma suurriikide G7 kohtumisel lepiti kokku viis, kuidas saaks Ukraina toetamiseks kasutada ära Vene külmutatud varasid.