Nõges soovitab: investeerige Eestisse

Eesti majanduse makronäitajad on edukate rahapaigutuste eeldus, kuid eestlased magavad maha head võimalused välismaa investoreid oodates, rääkis investor Arvo Nõges eile investeerimismessil Rahakompass 2012.

“Paistame makro poolelt väga heas seisus olevat, aga eestlaste suhtumine meie enda majandusse on pessimistlik. Peaksime olema ahvatlev kõigile investoritele, aga selle all ei näe me iseennast,” rääkis Nõges. Ta lisas, et seetõttu teenivad välisinvestorid siin kopsakaid kasumeid ja pärast jääb eestlastel üle vaid pead kratsida.

Eesti investeerimisvõimaluste suhtes oli soosiv ka tarkinvestor.ee eestvedaja Kristjan Lepik. “Eesti on praegu väga hea keskkonnaga, struktuur on väga hea. Kes suudab uue maailmaga kiiremini kohanduda, saab paremini hakkama. Lõuna-Euroopa on olnud liiga jäik, Eesti tegi vastikud asjad ära ja vaatab praegu juba ettepoole. Kui portfelli kokku panna, tuleb mõelda riigile, kus asume,” ütles Lepik.

Majandusteadlane Heido Vitsur oli kriitilisem. “Eestisse on hea investeerida, aga kahjuks pole siin asju, kuhu oleks hea investeerida. Ostaksin võlakirju, aga neid lihtsalt pole. Võib-olla maksaksin veel mõne muu Eesti riigi vara eest ka, kas või metsa eest, aga mida pole, seda pole. Palju sa Tallinna Vee aktsiaid ikka kokku ostad!”

Endine Swedbanki analüütik ja OÜ Oeconomia juht Maris Lauri nõustus Vitsuriga, et Eesti on investeerimiskohana hea, aga valikuid on vähe. Lauri soovitas investoritel mitte panna kõiki mune ühte korvi. “Investeerimise juures on tähtis riskitaluvus. Kui lähete iga aktsialiikumise peale närvi, ärge aktsiaid ostke. Ostke siis võlakirju, aga olge ka valmis kaotama.”

Eesti pole enam odav. Eesti ettevõtjad on Lauri sõnul aja jooksul muutunud mugavaks, aga tahtmised üha kasvavad. “Me tahame kõik rahulikumalt elada, aga tundub, et ei saa,” ütles Lauri. Eesti eelisteks on olnud väiksus, avatus, paindlikkus ja odavus. Nimetatutest viimast eelist hakkame kaotama ja seetõttu tuleb ümber orienteeruda.

“Peame ütlema lahti majandusmudelist, et teeme hästi odavalt ja müüme Soome ja Rootsi. Peaksime vaatama kaugemale ja tegema kallimaid kaupu, kui seni oleme teinud. Ka Hiina on kõige odavamalt töölt liikunud kallima poole ja astub meie kandadele,” ütles Lauri.

Lauri arvates on ühiskonnas maad võtnud mõttelaiskus ja eksimishirm. “90ndatel tekkis igasuguseid ideesid. Mõned olid jaburad, mõned väga jaburad, mõned väga head. Kõik mõtlesid ja tahtsid midagi teha. Neid mõtteid on vähemaks jäänud, vähemalt nendest ei räägita. Kardetakse eksida, sest arvatakse, et kui teed vea, näidatakse pärast näpuga, et sa oled loll. Me peaks olema julgemad ehk tegema seda, mida tahame,” sõnas Lauri.

Lauri sõnul on praegu Eestis kriitilisemad teemad rahvastiku vananemine ja sellest tingitud sotsiaalprobleemid. “Praegu on hea asjad selgeks vaielda, sest kümne aasta pärast on veel hullem.”

Samuti viitas Lauri Eesti ühiskonnas tekkinud suhtlemisprobleemidele. “Ei taheta suhelda ja arvatakse, et probleemi saab lahendada, kui annad rohkem raha. Tegelikult on probleem infos, mis ei liigu, ja seetõttu anname üksteisele vastakaid signaale,” rääkis Lauri.

Positiivse külje pealt tõi Lauri välja, et eestlased on kriisiga harjunud ega satu iga signaali peale paanikasse. “Paanika üleskütmine võtab rohkem aega,” ütles Lauri. Teisalt nentis ta, et praegused rahaprobleemid eurotsoonis on nii suured, et nende lahendamine võtab aega.

Kuidas jätkub elu eurotsoonis? “Mul on tunne, et eurotsoon püsib, kuid kahtlustan, et juurdetulijaid ei ole ja ka lahkujaid mitte,” vastas Lauri.

Lepiku arvates on aga eurotsooni lagunemise tõenäosus Saksamaa ja Prantsusmaa vastuolude tõttu suurenenud. “Nüüd on Prantsusmaa ja Saksamaa juba nii lahus, et lagunemise risk on kerkinud,” lausus Lepik. “Lagunemise tõenäosus ei ole 50 protsenti, aga see ei ole enam ka kolm ega viis protsenti,” lisas ta.

Lepik peabki Prantsusmaad Euroopa kõige tõsisemaks probleemiks, sest kui Prantsusmaa ennast ise ei päästa, ei suuda seda teha ka keegi teine.  “Ma  ei näe, et Prantsusmaa suudaks ise end kontrolli all hoida,” lausus Lepik. Prantsusmaa hakkaks Lepiku arvates end parandama juhul, kui selleks tekiks turu surve.

Lepik tõdes, et Saksamaa ja Prantsusmaa kui Euroopa suurimad riigid peaksid käima kriisi lõpetamiseks ühte jalga ja nende ühistegevus on seni eurotsooni pinnal hoidnud. Kahe suurriigi peamine vastuolu on praegu suhtumine rahatrükki ja inflatsiooni: presidendivalimiste järel on Prantsusmaa läinud Lõuna-Euroopa poolele ning pooldab raha trükkimist. Saksamaa seevastu kardab rahatrükki, märkis Lepik.

Inflatsioon teeb murelikuks. Ühtlasi oli Lepik mures üldise inflatsiooni pärast. “Rahatrükk tänases mahus on üle igasuguste piiride ja see toob meile kõrged arved tulevikus.” Euroopa keskpank on suurendanud bilansimahtu 1 triljonist 3 triljonini ja see põhjustab paratamatult inflatsiooni.

Probleeme saaks tema sõnul lahendada, kui riigid käituksid mõistlikult ja Prantsusmaa teeks vajalikud reformid.

Lepik märkis, et kuigi Kreeka ja Hispaania reformid ei toimu loodetud tempos, on neis riikides olud paranemas. Ent Prantsusmaa pole midagi teinud, et laenukoormust ja üle jõu elamist vähendada.