Tants maksukatla ümber

Mul on hea meel, et maksude laekumine on just selles kontekstis viimasel ajal kajastust saanud. Määrab ju riigi rahakoti paksuse suuresti see, kui ausalt inimesed makse maksavad ja kui tõhusalt maksuhaldur suudab petturitega võidelda.

Eelmisel aastal jäi riigil varimajanduse tõttu maksudena saamata ligi 475 miljonit eurot. Käibemaksu osa moodustas sellest 268 miljonit. Näeme oma töös iga päev, millised summad tegelikult riigil saamata jäävad, ja oleme veendunud, et maksulaekumist on võimalik parandada.

Hea näide on kütuseturg – poole aastaga suutsime koostöös rahandusministeeriumi, ettevõtjate ja seadusandjaga sektorit oluliselt korrastada. Aastaga laekus riigikassasse 91,6 miljonit eurot enam käibemaksu, samas kui kütuseturul tegutsenud firmade arv kukkus 400-lt 190-le.

Ümbrikupalgad. Anname avalikkusele oma saavutustest võitluses maksupettustega regulaarselt teada, kuid tuleb ausalt tunnistada, et tegemist on vaid jäämäe tipuga. Eelmisel kümnendil tooni andnud arveveskid ei toimeta enam nii vabalt, aga nähtus on endiselt elus. Lihtsalt arvevabrikutega seotud teenused on paremini varjatud ja nende tegevust on üha raskem tõendada.

Kena on muidugi tõdeda, et maksu- ja tolliameti kontrollitud 829 ehitusettevõttelt laekus selle aasta esimesel poolaastal üle 6 miljoni euro enam makse kui eelmisel aastal samal perioodil. Samas, võttes siia kõrvale mõned teised numbrid, kahaneb võidurõõm kesiseks. Näiteks on paljude firmade juhid rahuldunud palgatasemega, mille puhul peavad teised eluvaldkonnad olukorda streigivääriliseks. Ehitussektoris tegutseb praegu 6884 ettevõtet, neist 2248 ettevõtet on sellised, kus juhtide kuupalk on keskmiselt 326 eurot. Sealjuures maksis nendest ettevõtetest eelmisel aastal dividende 146 ettevõtet ehk 6% kokku ainult 186 isikule. Automüügi sektoris on 663 firmat, mille juhid teenivad kuus 295 eurot. Ümbrikupalkade tõttu jäi 2011. aastal riigil hinnanguliselt saamata 100,34 miljonit eurot.

Võimalus riigilt käibemaksu tagasi saada ahvatleb ettevõtte raamatupidamisest “läbi laskma” ka kõike igapäevase ettevõtlusega mitteseonduvat. Mis on selle “pisukese kavaluse” tagajärg? Riigi igakuine väljamakse ulatub juba 90 miljoni euroni. Võrdluseks – käibemaksu laekub riigile igas kuus 120–130 miljonit eurot. 14% Eesti ettevõtetest, kelle maksustatav käive on kokku ligi veerand ettevõtete kogukäibest, tasub käibemaksu ainult 0,1% kogu laekuvast käibemaksust.

Ausus eelduseks. Üks veidi ootamatu, aga vägagi tervitatav tagajärg tegutsemisele kütuseturul on see, et pea igal nädalal külastavad mind ettevõtjad, kes on huvitatud ausast konkurentsist ja soovivad maksuhalduri samasugust tegutsemist ka oma sektoris. Kütuseturu näide oli positiivne just seetõttu, et riigi tegevusele lisandus ettevõtjate tugi ja avalik arutelu.

Riik ei jõua ega peagi panema tolliametnikku iga auto kõrvale, maksuametnikku iga firma kontorinurka või politseinikku iga põõsa taha. Suuresti põhineb seaduste täitmine ikkagi inimeste õiguskuulekusel ja siin on oluline osa hoiakutel ning kõigi turuosaliste panusel. Mõju pole mõtet loota üleöö. Kuid suuremat palka ega ka paremat avalikku teenust pole võimalik saavutada järgides põhimõtet “Maksmata maksud ongi sinu kasum”, mis on endiselt levinud osa ettevõtjate hulgas, eriti alltöövõttude puhul.

Riigikassa täitmine on meie tegevusest vaid üks pool, samavõrra oluline on ausa ettevõtluskeskkonna loomine ja hoidmine. Aus ettevõtja ei pea kannatama selle pärast, et keegi teine riigi petmise läbi riigihangetel, palgaturul või hindadega konkurentsieelise saab.

Üle tuleb vaadata ka ettevõtjate kohustused maksudeklaratsioonide esitamisel. Halduskoormuse kasv ei tee muidugi ühtegi ettevõtjat õnnelikuks, kuid siin ongi kaalumise koht – kas ei kaota seesama ettevõtja ebaausa konkurentsi tulemusena oluliselt suurema summa? Kuigi üldine halduskoormuse vähendamine on üheks valitsuse prioriteediks, tuleb ettevõtja ja riigi vaheline suhtlus üle vaadata kohtades, kus see võiks parandada maksude laekumist ja konkurentsikeskkonda. Näiteks on praegu töös töötajate registreerimise projekt enne tööleasumist võitlemaks ümbrikupalgaga. Ettevõtjate poolt on selleks olemas nii huvi kui valmisolek. Nii peaks kaduma  “suguvõsa kokkutulekud ehitusplatsidel” ja “ekskursioonid valmivatele objektidele”.

Koos rahandus- ja justiitsministeeriumiga vaatame üle sanktsioonid neile, kes teadlikult ja korduvalt maksuseadusi rikuvad ja maksuvõlgasid tekitavad – üks võimalus on näiteks rakendada tõkendit ettevõtlusega jätkamiseks. Arenguruumi maksulaekumise parandamisel on ohtralt. Selleks näib olevat nii võimalusi ja ideid kui ka ettevõtjate ja partnerasutuste toetust.

Koos rahandusministeeriumi ja justiitsministeeriumiga vaatame ka üle sanktsioonid neile, kes teadlikult ja korduvalt maksuseadusi rikuvad ja maksuvõlgasid tekitavad – üks võimalus on näiteks rakendada tahtlike võlatekitajate puhul tõkendit ettevõtlusega jätkamiseks. Arenguruumi maksulaekumise parandamisel on ohtralt. Selleks näib olevat piisavalt nii võimalusi ja ideid kui ka ettevõtjate ja partnerasutuste toetust.