Logistika. Autopargi haldamise keerukad valikud

Møller Auto juhataja Keijo Kaasiku sõnul on autoturg pärast masu taas elavnemas. “Õnneks on autode haldurid emotsioonidest loobunud ja vaatavad asju ratsionaalsemalt ning ostetakse, mida vaja,” lisas ta.

Ometi on emotsionaalsed argumendid olnud väga võimsad ja nendest loobumine võtab aega. “Vahetasime müügimeeste autod klass madalamate vastu. Üks härra tegi selle peale tagaukse lahti ja näitas värvikalt, et taha istuma ei mahu. Siiski sõidab meil ühes autos üks müügiinimene, mitte neli,” tõi Coca-Cola HBC Eesti logistikajuht Janek Popell näite.

Oluline on kogukulu. Vendor Eesti OÜ juhatuse liikme Henri Kaasik-Aaslavi sõnul on äärmiselt oluline häid autosid omada, kuid sellega on tihti seotud väga palju emotsioone. “Alustasime viis aastat tagasi väga kirju autopargiga,” ütles ta. Nüüdseks on ettevõttel 2–3 autotarnijat ja ostuprotsess on emotsioonitum, kuna ressurssi on vähem.

Popelli sõnul korraldab Coca-Cola autode ostmise üle Euroopa tsentraalselt ning oluline märksõna on autode pidamise kogukulu. “Kui süsteem juurutati, uurisime kasutajatelt, milliseid autosid soovitakse. Suured mootorid ja automaatkäigukastid olid põhilised soovid. Siiski said valiku kriteeriumiks keskkonnasõbralikkus ja turvalisus,” ütles Popell ja tõi välja, et tänapäeva autod on kõik piisavalt mugavad, et nendega iga päev 100–200 kilomeetrit sõita.

Ka ALD Automotive’i Balti juht Karmo Kaares ütles, et enne masu oli emotsioone rohkem, kuid nüüd kiputakse ratsionaalsusega kohati vinti ülegi keerama. “Liiga madalaid hindu ostitakse, seejuures vaatamata kogukulu, mistõttu võib autopargi haldamine hoopis kulukamaks minna,” tõi ta välja.

Autoparki hallates on ülioluline, et arvestusse läheb kogu auto pidamise kulu. Vahel võib see keeruline olla. “Suur erinevus on, kas auto sõidab Tallinna kesklinnas või Ida-Virumaal pikki otsi,” rääkis USS Security juhatuse esimees Sven Nuutmann.

Arvestamine vahetusautoga. Kogukulusse tasub arvestada ka asendusautod või vähemasti võtta koostööpartnerilt asendusautode pakkumine. “Varem seisis meil hoovis kolm asendusautot, kuid siis läks ka neljas auto katki ja ikka oli probleem,” meenutas Nuutmann. Nüüd teeb USS koostööd autofirmaga, kellelt saab vajaliku koguse vahetusautosid.

Kaares leiab, et autopargi haldajat peaks huvitama, mitu eurot kulub konkreetsel masinal kilomeetri läbimiseks, sest pealtnäha soodsam auto võib kallima hoolduse tõttu hoopis kulukamaks osutuda.

Kaasik hoiatab samas, et autodega sõidavad ikkagi inimesed, mitte Exeli tabelid, ja pidevalt numbreid kokku lüüa pole ka hea, kuna siis nihkub fookus põhitöölt. “Kui süsteem on viimase vindini efektiivne, siis pole sageli varudega arvestatud,” tõi ta välja, et alati ei lähe kõik nii, nagu on planeeritud. “Küsimus pole tegelikult odavuses, vaid optimaalsuses, et oleks võimalikult vähe seisvaid autosid.”

Osta sisse või teha ise. Siiski peab olema hoolikas ka näiteks täisteenuse pakkujatega. “Vilets teenus võib olla aeglasem ja kallim kui ise asjade organiseerimine,” hoiatas Nuutmann.

Samas jagas Kaasik-Aaslav positiivset kogemust. “Kui on kriitiline aeg, siis mida vähem autopargiga tegeleda, seda parem. Hea partneriga piisab suhtlemisest ühe inimesega,” lisas ta.

Popelli sõnul valis Coca-Cola täisteenuse pakkuja ja selle puhul oli oluline ka sääst. “Ettevõtte kulusid säästab ka see, kui raamatupidaja ei pea töötlema iga kuu sadu autopargiga seotud arveid, vaid piisab ühest dokumendist,” tõi ta välja.

Elion on oma autopargi kulude optimeerimisega palju tööd teinud. Ettevõtte transpordi peaspetsialist Andres Randveer selgitas, et nad hoiavad kaskokindlustuse pealt kokku üle 60 000 euro – nende autodel on n-ö firma oma garantii. “Iga kuu paneme n-ö ühest sahtlist natuke raha teise kaskofondi tarbeks. Kui ettevõtte töötaja on avariis süüdi, tasub ta ka 200eurose omaosaluse,” tutvustas Randveer süsteemi.

Lisaks katsetab Elion, kas on mõistlik pidada autosid senise viie aasta asemel seitse aastat.

 

Autode jälgimisest peab informeerima

Kalmer Kärblane, Oskando müügidirektorKui ettevõtte töö korraldamisel kasutada autode liikumise jälgimise seadmeid, on olulised kokkulepped töötajatega. Mõned ettevõtted sellest siiski oma töötajatele ei räägi. Kuid meie seisukoht on, et kindlasti peab need asjad läbi rääkima ja kui kokkulepet pole, siis seadmeid autopargis kasutada ei tohi.Tavaliselt on inimestel jälgimise ees tõrge ja hakatakse protestima. On juhuseid, kus seadmeid ka lõhutakse.Aitab koolitus ning selgitamine, kuidas see nende tööle kaasa aitab, ja kinnitus, et vaadatakse vaid tööga seotud infot.Näiteks aitab see kindlustusel tuvastada, et ajal, kui kaubad kadusid, peatus auto õiges parklas. Või näiteks on abiks teerullijuhtidel automaatsel tööajaarvestusel, kus kirja lähevad tunnid, mil teerull liikus.

Tulevik vesiniku päralt

Roddy Graham, Institute of Car Fleet Managementi nõukogu esimeesUsun, et elektriauto jääb vaheetapiks ja tulevik peitub vesinikkütuseelemendil kulgevates sõidukites. Praegu on suur küsimus, kuidas vesinikku ohutult tankida ja transportida.Selle küsimusega peab kiiresti tegelema, sest fossiilne kütus saab järjest kiiremini otsa. Näiteks Hiinas kasutatakse aastas 50% maailma aastasest kütusekulust, vaid 10 aastat tagasi tarbis Hiina vaid 1% maailma iga-aastasest kütusekulust.Elektriautode suur miinus autopargi haldajatele on infosulg – tootjad ei avalikusta ammendavalt akude parameetreid, mistõttu on teadmata ka autode täpne sõiduraadius ja masina täielik kulu.Ei saa loota autole, mis ühel päeval sõidab 100 kilomeetrit ja teisel, kuumemal päeval vaid 60 kilomeetrit, kuna konditsioneer on sees. Ka laadimistaristu on veel vilets.Autopargi haldajate töö on keeruline, raske on arvestada, millised trendid valitsevad autoturul näiteks seitsme aasta pärast. Kas tasub nii pikki plaane teha? Millised on uute autode kulud? Millised on täna ostetud autode kulud? Mida muutused tähendavad? Tundmata riskid, kogukulude arvutamine, finantsanalüüs, tervis, ohutus, seadused – paljuga tuleb kursis olla. Kindlasti tuleb konsulteerida spetsialistidega.Autopargi haldaja peab olema sama tark kui iPhone. Kliendid ootavad häid lahendusi, sest neil on keerulised nõudmised.

 

Aasta autopark 2012 asub DHLis

Autopargi Otsustajafoorumi raames uuriti autoparkide juhtidelt, milliseid uuenduslikke ja tulemuslikke projekte on 2012. aastal ellu viidud.Konkursil valiti parimaks DHL, kes vahetas kulleriautod suuremate vastu. See aitas kullerite aega säästa, sest senisest dokumendiveost on kasvanud välja pigem pakivedu ja kulleritel oli raske autost saadetisi leida, sest väike auto oli sageli maast laeni pakke täis. Uutesse väikekaubikutesse on ehitatud riiulid, mistõttu on mugav kiirelt õige pakk leida.