• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarve lisaeurod tulevad ettevõtja taskust

    Ettevõtjate meelehärmiks plaanib riik uuel aastal eelarvesse lisaraha leida mitme tasu tõstmisega. Maavarade ja merevedude uued tasud on kinnitatud kiirustades, jättes ettevõtjad täiesti kõrvale.

    Septembri keskel kinnitas keskkonnaministeerium Äripäevale, et kaevandamise tasu määrad on fikseeritud 2015. aastani, nagu valitsus 2009. aastal paika pani. 26. septembril said järgmise aasta riigieelarve eelnõuga avalikuks aga uued, mitu korda kasvanud tasumäärad, mis valitsus oktoobri esimesel nädalal kinnitas.
    Info alles Äripäevast. Kaevandusfirmade hinnangul, nagu saab lugeda ka tänasel arvamusküljel, murdis keskkonnaminister tasude tõstmisega neile antud lubadust olulistest ettevõtteid puudutavatest teemadest neid võimalikult vara informeerida. Hinnatõus tuli neile aga ebameeldiva üllatusena ning ettevõtjad väidavad, et neid on infosulus hoitud.
    Näiteks turbaliidu juhatuse liige ja turba vahendamisega tegeleva ASi Strenge juhataja Üllar Püvi sai turbale kehtestatud tasude tõusust teada Äripäevalt. “Ahah, mina nägin ühte graafikut, kus oli 2015,” märkis ta.
    Kui ametlikult, eelnõu seletuskirja kohaselt, on maksutõusu taga riigi poliitika suunata alternatiivseid ehitusmaterjale kasutama – näiteks kruusa asemel kasutada aherainet –, siis kaevandamisega tegelevate ettevõtete hinnangul on tegemist riigieelarve lappimisega. Maksutõus peaks tooma eelarvesse järgmise kolme aasta jooksul kokku 34 miljonit eurot.
    Konkurentsivõime löögi all. Eksporditaval turbal on Eestis Lätiga võrreldes ressursitasud neli korda suuremad. “Kuidas peaks Eesti konkureerima Lätiga, kui meil on ühine turg Saksamaal, Belgias ja Hollandis?” küsis Eesti Turbaliidu tegevdirektor Erki Niitlaan.
    Seni kehtinud määruse kohaselt pidanuks turba kaevandamine kallinema 2015. aastal.
    Keskkonnaministeerium teatas avalike suhete osakonna kaudu, et keskkonnatasude tõus hakkab piiratud ringi ettevõtteid mõjutama alles järgmise aasta augustis. “See puhveraeg on jäetud just selleks, et järgida maksunduse head tava ning anda ettevõtetele aega kohaneda. Kavandatavast muudatusest olid Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ja Eesti Turbaliit informeeritud enne istungit, kus valitsus selle otsuse vastu võttis,” vastas keskkonnaministeerium.
    Ettevõtjad näevad seda teisiti. Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Rein Voog ütles Äripäevale, et keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus informeeris teda telefoni teel mõni tund enne valitsuse istungit, et selline seadusemuudatus tuleb. “Olid selgelt kokkulepitud määrad ja tõusud kuni 2015. aastani. Nüüd otsustas valitsus juurde väänata – kõikidel maavaradel tõuseb järgmisel aastal kaevandustasude määr üle 25%, järgnevatel aastatel 20%,” lausus Voog. Tasude määra tõus toob Voogi sõnul hinnatõusude ahela, sest mõju avaldub teedeehituses, ehitusmaterjalide tootmises jpm.
    Hinnatõus viib kliendid. Lisaks kaevandamistasude tõusule plaanib riik tõsta uuel aastal merevedusid puudutavaid tasusid – senised tuletorni-, navigatsiooni ja jäämurdjatasu asendataks veeteetasuga, mis tooks riigieelarvesse kuni 20 lisamiljonit ehk senisest kaks korda enam. Logistikuid paneb muretsema, et seaduse järgi peaksid jäämurdmise kinni maksma näiteks ka suvel Tallinna külastavad kruiisilaevad, mis seda teenust ei vaja ega kasuta.
    Eesti sadamatesse sisenemine kallineks kuni kuus korda ning see on firmadele halvasti mõjunud, näiteks väetisetransiidiga tegelev DBT jäi ilma kahest kliendist.
    Tasu kehtestavat meresõiduohutuse seaduse muutmise seadust ei ole veel vastu võetud, kuid sellega kaasnevad rahasummad on juba tuleva aasta eelarvesse planeeritud.
    Ettevõtjad mässavad. Seadusemuudatuse peale pöördusid riigikogu poole siinsed juhtivad logistikaettevõtted eesotsas Tallinki, Tallinna Sadama ja ESTMAga, kes leiavad, et muutust plaanitakse teha analüüsita ning sektoriga kooskõlastamata. Samuti vähendavad muutused Eesti sadamate konkurentsivõimet ning mõjutavad kaudselt negatiivselt nii teisi veoliike kui ka turismi ja sellega seonduvat ettevõtlust.
    Ettevõtjate pöördumist arutab riigikogu majanduskomisjon, mille esimees Kaja Kallas kohtub täna Logistikaklastriga. “Neid pöördumisi on ettevõtetelt palju olnud,” tõdeb Kallas.
    Küsimusele, mida saab komisjon veel teha, kui tasud on eelarvesse juba planeeritud, vastas Kallas, et see on arutelu koht. “Riigieelarvega on see paha lugu, et me ei saa riigieelarve sees midagi kapitaalselt muuta. Aga küsimus on selles, kas alused on korrektsed. Kas summasid ei saaks kokku muul viisil ja seda paremini korraldatuna. Praegu on palju ebaõiglust sees, kas või näiteks see, et maksavad need, kes tegelikult jäämurdmist ei vaja,” märkis ta. Eelnõu on puudulik ning pealiskaudselt valmistatud.
     
    Kommentaar
    Tellija peaks maksma
    Neinar Seli, Tallinna Sadama nõukogu esimeesMaksma peaksid minu arust ikka need, kes tellivad jäälõhkumist, aga mitte nii, et me hakkame võtma selle eelnõu järgi ka näiteks kruiisilaevadelt, kes liiguvad suvel. Kindlasti hakkab see pärssima Tallinna Sadama tulukust.Kui meie praegused sadamad, eriti Paldiski ja ka Muuga, on ikkagi jäävabas piirkonnas, siis ei peaks meie raha eest hoidma lahti Kundat, Sillamäed, Pärnut jne.
     
    Kolm küsimust
    Arvestasime ettepanekutega
    Tarmo Ots, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhatajaMillal tehti otsus, et võiks laevatamismaksed kahekordistada? Juunis tegime valitsusele ettepaneku muuta tuletorni- ja navigatsioonitasude arvutamise skeemi. Heakskiidu saamisel hakkasime välja töötama uut detailset lahendust ja juuli lõpus tutvustasime ka oma esimest varianti.
    Suvel arutatuga võrreldes tariifid muutusid, see tuli üllatusena näiteks Tallinkile. Miks?  Suvel tutvustati tööversiooni, mis ei saanud kahjuks positiivset tagasisidet. 
    Miks ei pidanud majandusministeerium selle sektori ettevõtetega läbirääkimisi? Meil on toimunud kohtumisi  kõiki merendussektori valdkondi esindavate  erialaliitudega ja ka üksikute ettevõtjatega.Selle tulemusena muutsime märkimisväärselt esialgu tutvustatut.
     
    Tasub teada
    Miks tasud kallinevad?
    Keskkonnatasude hinnatõus 1. aprillist 2013.Põlevkivi ressursitasude 5% tõus aastas kiireneb 20% kasvuni aastas.Ehitusmaavarade kaevandustasud kallinevad 20% võrra aastas, et suurendada maavara tõhusamat kasutust, keskkonnaalast hüvitust ning motiveerida aheraine suuremat kasutust.Turbavaru kasutusõiguse tasu kallineb 20% aastas – käsitledes turvast taastumatu maavarana.Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vee tasumäärade kasv kiireneb 10%-lt aastas 20%ni aastas,Veeteetasu, mis kehtestatakse tuletorni-, navigatsiooni- ja jäämurdetasu asemel, määratakse laeva kogumahutavuse järgi. Tasu maksimaalne suurus võib olla 15 000–40 000 eurot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.