Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Partsi skandaal nõuab väitlust

    Torm, mis puhkes pärast eelmisel nädalal avalikuks tulnud eksimusi seoses Eesti lähiajaloo suurima investeeringu, Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitusega, on kahtlemata õigustatud.

    Lühidalt seisnes skandaali sattunud majandusminister Juhan Partsi süü selles, et ta eiras otsuse tegemisel tehtud pakkumise formaalset mittevastavust hanketingimustele ning esitles valitsusele otsuse mainimata, et kiirustamiseks ei olnud enam põhjust. Euroopa Komisjon pikendas vanade katelde tööõigust.
    Samas, õigustamata asjaosalisi ega ammugi nimetatud tehingut, tärkas lootus, et ehk tõusetub sellega rööbiti oluline teema, mille suhtes vajab Eesti argumenteeritud debatti. Küsimus, kas laiemalt energeetika ja kitsamalt Eesti Energia on strateegilised või muudab turu avanemine sektori lihtsalt üheks tavaliseks ettevõtlusharuks.
    Kahvlis. Fakt on, et Eesti Energia on nimetatud, kuid selgeks vaidlemata küsimuse tõttu olnud aastaid kahvlis. Kas keskenduda vaid kasumile? Lasta energiahinnad madalamaks majanduse  konkurentsivõime tõstmiseks? Ehitada ja üleval pidada strateegiliselt olulisi tootmisvõimsusi või olla vaid odava elektri vahendaja? Ainuaktsionär on kameeleoni kombel vahetanud värvi reeglina hetkel kõige mugavamaks. Nii jääb mulje, et igaüks kisub vankrit enda suunas. Kuidas see ähvardab lõppeda, teame Ivan Krõlovi valmist “Luik, haug ja vähk”.
    Mõni ametnik peab olukorda normaalseks. Näiteks väites, et Eesti Energia ja Eesti riik on kaks eri asja. See võib küll olla pealtnäha juriidiliselt korrektne, kuid süvenedes ei näi see juriidiline hookuspookus enam loogiline ega sisuline. Sest Eesti Energia ainuaktsionär ongi riik, kes saab ja võib esitada enda ainuomanduses olevale ettevõttele suuniseid. Küsimus ongi kas, kuidas ja mis piires see peaks toimuma. Nii ei ole julgeolekuküsimus mitte niivõrd hirmustsenaariumides, nagu näiteks küber-  või sõjaline rünnak elektrisüsteemidele.
    Probleem on märksa maisem ja asisem. Viimaste aastate sündmused on näidanud, et kõrgperioodil võib valitseda regioonis energia järele sedavõrd suur nõudlus, et võib põhjustada defitsiidi. Ning lisaks võivad esineda tõrked ülekandeliinides. Need on vaid kaks selget näidet, kus oma energiavarustus on hädavajalik.
    Raharinglus. Võib väita, et erandjuhtumitest lähtuvate ohtude maandamiseks on omatootmise ülevalpidamine liiga kallis. Kuid kas energiata ikka on odavam? Energiatootmise puhul ei saa unustada ka sotsiaalset mõõdet. Investeerides energia isetootmisesse ei maksa me võõramaisele fondile kindlustusraha, vaid pakume tööd ja leiba sadadele ja isegi tuhandetele piirkonna töötajatele. Need töötajad omakorda maksavad makse ja tarbivad kohalikke tooteid. Niisiis on küsitav, kas energiaplokkide rajamine on taandatav kõigest tasuvusele. Või on tegu julgeolekupoliitikaga. Põhimõtteliselt võime otsustada mõlemat pidi. Oluline on enne otsustamist teema selgeks väidelda.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
LHV laenuportfelli kasv kajastub ka aktsia hinnas
Kui LHV teatas, et mais kasvas panga laenuportfell plaanitust kiiremini, siis täna kajastusid head tulemused ka aktsia hinnas, mis tõusis 178 303-eurose käibega +0,44%.
Kui LHV teatas, et mais kasvas panga laenuportfell plaanitust kiiremini, siis täna kajastusid head tulemused ka aktsia hinnas, mis tõusis 178 303-eurose käibega +0,44%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Meditsiinitehnika müüja sai poole konkurendi ostuks loa
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Riigikogu andis omavalitsustele maamaksu tõstmiseks vabamad käed
Kohalikud omavalitsused saavad soovi korral ületulevast aastast maamaksu sootuks tempokamalt tõsta ning ka kodualuse maa maksuvabastuse üle ei otsusta edaspidi keskvalitsus.
Kohalikud omavalitsused saavad soovi korral ületulevast aastast maamaksu sootuks tempokamalt tõsta ning ka kodualuse maa maksuvabastuse üle ei otsusta edaspidi keskvalitsus.