16. oktoober 2012 kell 21:00

Kinnisvarasse tasub investeerida

Eilsel kinnisvaraseminaril üles astunud spetsialistid avaldasid lootust, et ostu-müügiturg hakkab järjest enam elavnema ning julgetakse hakata kulutama pankadesse kogutud sääste, seejuures pangast laenu küsimata. Samas leiti, et kinnisvaraarenduse jätkuvaks probleemiks on ehitushindade tõus, mis ei peatu ka järgmisel aastal.

Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli ennustas, et seitsme aasta pärast, aastal 2020,  on kinnisvarahinnad kõrgemad kui praegu või buumiaja lõpus.

Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark leidis, et kui võrrelda praegust olukorda sellega, mis oli kümme aastat tagasi, siis trend on selle poole, et järgnevate aastatega tuleb juurde suuri elamispindu, nagu on ühepereelamud ja ridaelamud. Samuti avaldas ta lootust, et selleks ajaks on linnapildis rohkem värvilisi maju.

Eften Capital ASi tegevjuht Viljar Arakas jäi ennustustes tagasihoidlikuks. “Praegu on turul palju anomaaliat. Me kõnnime väga soisel pinnasel. Kõik, kes täna midagi arvavad, kindlasti eksivad,” ütles ta.

Kas hiigelpõlvkond hakkab elamispinda ostma? Catella Corporate Finance OÜ partner Aavo Kokk arutles, et 2023. aastaks jõuab arvukas põlvkond korteriostu ikka, mille üle tasuks tema hinnangul mõtiskleda. Sellest arenes uus diskussioon, et 1987.–1988. aastel sündinud on praegu selles vanuses, et endale korterit osta, kuid ei oleks selleks võimelised maailmavaatelise muutuse tõttu.

Toompark märkis, et praeguste 24–25aastaste elu on väga mobiilne, mistõttu ei ole neil kindlust, kas nad on kuu aja pärast veel Eestis või hoopis välismaal. Samuti on selleealiste hulgas suur tööpuudus ning neil puudub kapital.

Sama väidet toetas Swedbanki kinnisvara- ja ehitussektori juht Ero Viik, kes lisas omalt poolt, et 25–30aastased ei suuda osta sellist korterit, nagu tahaks, mistõttu on nende esimene eelistus elamispinda üürida.

Kui hoonete elueaks arvestada paarkümmend aastat... Diskussiooni moderaator, Metro Capital Management ASi juhatuse liige Ain Kivisaar püstitas büroohoonete amortiseerumise teema ning küsis, kas ei võiks hakata uusi ehitisi planeerima arvestusega, et 10–20 aasta pärast on nende väärtus langenud ning maja lammutatakse.

Tõnu Toompark leidis, et sellisel juhul peaks muutma müügiskeemi ning tuleks hakata juurutama senisest erinevat praktikat. Samuti märkis ta, et kinnisvara ost on paljudele oluline investeering, mille tulemuslikkust saab nautida pensionipõlves, kuid kui selleks ajaks maja lammutatakse, tekitab see ostjates tunduvalt suuremat ebakindlust.

Nii Ero Viik kui ka Aavo Kokk leidsid, et sellisel juhul tuleks muuta ka laenutingimusi ning pangad peaks lühendama laenuperioodi. Samas märkis Viik, et 20 aastat ei pruugi olla hoone mõistlik eluiga ning tihtipeale ei ole rentnikele oluline niivõrd hoone vanus, kuivõrd see, milline on sisekliima ja töötingimused.

Viljar Arakas pidas Kivisaare ideed jaburaks, öeldes, et ühtegi maja ei tasu hakata nullist ehitama, vaid oluliselt vähem kulukas on olemasolevaid hooneid ümber ehitada.

“Me ei saa ju isegi Linnahallist lahti, Solarise ümber hakati peaaegu inimketti moodustama. Me võtame linnaruumi nii omaks, et selline asi ei oleks lihtsalt võimalik,” ütles Arakas.

Kas kaubanduskeskusi on liiga palju? Ühiselt leiti, et Eestis on liiga palju ostukeskusi, kuid Viik tõdes, et ühe-kahe keskuse turule tulemine drastilisi muutusi ei tooks.

Toompargi hinnangul on Eesti kaupmehed geniaalsuse lähedal, kui vaadata, kuidas tarbijaid suurte müügikampaaniate ajal lollitatakse.

Kalev Roosiväli aga märkis, et siinne turg on kaubanduskeskusi liialt täis ning arendajad võiksid välismaa poole vaadata. “Nad võiks minna Venemaale või Gruusiasse, kus nõudlus on palju suurem. Sedasi suurendaks nad ka meie riigi SKPd,” pakkus Roosiväli.

Kuidas mõjutab Euroopa olukord siinset kinnisvaraturgu? “Euroopa mured jätavad meid praegu mõjutamata, sest me saime oma paugu nii tugevalt kätte 2009.–2010. aastal,” märkis Arakas ning lisas, et erinevalt Eestist on Euroopa praegu nagu muuseum, kus asju ainult vaadatakse, aga keegi midagi ei osta.

Tema sõnul võivad Eestile positiivselt mõjuda veel rootslaste tehtavad majanduse stimuleerimise paketid. Rootsi positiivset mõju Eestile rõhutas ka Kokk.

Kokkuvõtteks soovitasid kõik diskussioonis osalenud praegu kinnisvarasse investeerida, sest intressimäärad ja Euribor on väga madalad. Samas rõhutasid nad, et investeerimisotsus peaks olema ratsionaalne ning hoolega läbi mõeldud.

“Soovitan läbi mõelda, mis on plaan B, kas ettevõttel on likviidsuspuhvrit või eraisikul sääste, ning mitte elada üle oma võimete ega end kurguni täis laenata,” ütles Ero Viik.

Üür rohkem ei tõuse

Eilsel kinnisvaraseminaril prognoosis Arco Vara juhatuse liige Mart Saa, et järgmisel aastal uute eluruumide müügihinnad küll tõusevad, kuid korterite üürihinnad seda enam ei tee.Saa prognoosis, et 2013. aastal on oodata muutust võrreldes praeguse olukorraga. Tema hinnangul hakkab rohkem raha liikuma pankadest kinnisvarasse, mis omakorda tõstab uute eluruumide ruutmeetri müügihinda. Samas tõdes ta, et kulude kokkuhoiu tähtsus aina kasvab, nagu ka rahulolematus hindade tõusuga. Ometi loodetakse, et rohkem hakatakse hoiuseid investeeringuteks kasutama ning kasvab ka pankade aktiivsus laenu andmisel.Uuel aastal alustatakse Saa hinnangul suuremate arendustega, endiselt lisandub turule väiksemate korterelamute arendusi, kusjuures ehitushind ei lange, vaid pigem tõuseb. Kuna huvi kinnisvara ostmise vastu kasvab, rahuneb Saa sõnul ­üüriturg ning hinnad seal enam ei tõuse.Tootmis- ja laopindades hakkab nõudlus pakkumist ületama.Kinnisvaraturu seisukohast oodatakse eurotsooni kriisi leebumist ning inimeste palgataseme tõusu, kuid Saa prognoosis tulevaks aastaks endiselt halbu uudiseid maailmamajandusest.

 

Lisaks

Vaadati panga ja investori pilguga

Bigbanki krediidivaldkonna juht Ingo Põder arutles, millised on panga ootused kinnisvarahindajate suhtes, tõdedes, et hindamise kvaliteet on viimaste aastatega märgatavalt paranenud. Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd tutvustas uut linna ehitusmäärust, mille tagajärjel peaks bürokraatia vähenema.YIT Ehituse arendusdirektor Argo Karuse rääkis, milline on kinnisvaraturg investori pilgu läbi, ning märkis, et ettevõte on kinnisvaraturu tuleviku suhtes optimistlik. Tallinna Tehnikaülikooli magister Tuuli Põldma esitles “Säravaim kinnisvaratäht 2012” konkursi võitjana oma magistritööd miljööväärtuslike piirkondade taaselustamisest.

Eile Tallinnas toimunud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Bigbanki korraldatud seminar “Mis saab edasi?”

Hetkel kuum