Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ETTEVÕTJA. Salapärase sarvemängija edukas äri

    Avalikkuse tähelepanu eest varju hoida eelistav Veljo Toodo ostis pankrotistunud välisomanikelt välja pildiraamide tootja Art Link Baltic ja tegi sellest miljon eurot kasumit tootva tehase. Toodo sai mullu ettevõttest juba ka 225 000 eurot omanikutulu.

    Ometi on mees ise tagasihoidlik. “Teate, ma ise ei taha kuskil figureerida ega rääkida ega pildile jääda. Olen saanud oma asja siiani edukalt ajada, nii et pole kuskil meedias olnud.
    Ettevõte on tubli, kuid räägin meie teise juhatuse liikmega, äkki tema saab teiega kokku. Mina ise tõesti ei taha fookusesse ronida,” lausub Toodo telefonis sõbralikult.
    Esiti tekitab selline häbelikkus isegi kahtlusi, kas tal on midagi varjata? Või on tal mõni halb kogemus meediaga?
    Toodo hoiab madalat profiili. Helistades mõni päev hiljem mobiilile tagasi, võtab tema numbri pealt vastu juba ettevõtte Soome müügiga tegelev Eenok Preisfreund. “Veljo on ilmselt oma mobiili minu peale suunanud, ta teeb seda mõnikord,” räägib Preisfreund, kes on ettevõttes tööd vihtunud juba kümme aastat.
    “Eks ma ikka puutun temaga kokku, ta on ju mu tööandja. Meie äril on läinud nii üles kui ka alla, on tehtud õigeid otsuseid ja eks äriõnne on ka olnud. Muidugi on ka palju tööd selle kõige nimel tehtud,” räägib Preisfreund ettevõtte edukäigust ning lisab, et ettevõtte omanik Toodo on kogu aeg tähelepanu vältinud. “Ta väldib isegi oma sünnipäevi, oma töötajatelgi on teda siis raske kätte saada kas või selleks, et õnne soovida,” lisab ta.
    Ettevõtte staap asub Raplas. Õnneks lubab ettevõtte juhatuse liige ning logistikajuht Ailar Laasma meiega kohtuda. Paneme autole hääled sisse ja kihutame Raplamaale, sest Art Link Baltic asub just seal. Läbi Rapla sõites jääb silma suur kirik, veidi ajahambast puretud haigla, mõni pood ning hunnikutes eramaju.
    Keerame sisse suure laokompleksi juurest, kus asubki Art Linki staap. Üks pisike mikrobuss vuhiseb mööda keerulist kaldteed tagurpidi välisukse ette. Tolle auto juht on ilmselt seda manöövrit ka mitmeid kordi varem teinud, sest pikalt tahavaatepeeglisse ei vaadata ja sõit kulgeb tempokalt.
    Meid tervitab Laasma, kes on ettevõttega olnud seotud alates aastast 2001. “Miks Veljo minuga kohtuda ei tahtnud?” küsin Laasma käest soojenduseks. “Ma ei teagi, tal on nii palju kohtumisi kogu aeg,” lausub Laasma naerdes.
    “Kas ma võiksin talle veel proovida helistada? Tahaksin lisaks veel küsida...” lausun laua taha maha istudes. Laasma muigab ja ütleb: “No proovige.”
    Istume Laasmaga ruumis, mille seintel on raamitud pildid – Audrey Hepburn näiteks ja Madonna poster. Teine sein on täis peegleid.
    “Kas kõik tellivad selliseid kandilisi raame või meenub ka midagi naljakat, teistsugust?” küsin Laasmalt. Ta naerab seepeale esiti, paneb käe põsele ja mõtleb. “Ei meenugi kohe midagi sellist,” ütleb ta siis mõne hetke pärast. Laasma pole samuti väga pika jutuga mees.
    Venemaa turg on keeruline. Art Link Balticu põhitegevus on pildiraamide, raamitud postrite, peeglite ning paspartuude hulgimüük Eestis, Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes, Taanis ja Venemaal. Eestisse müüb ettevõte vaid 6% kaubast.
    “Venemaa turg on keeruline, läheb rahuldavalt. Pusimist on üksjagu, aga praegu asi toimib,” räägib Laasma ja lisab, et põhiliselt müüakse ikkagi Soome, Rootsi ja Taani.
    “Eks osalt, kui firma norrakatelt 2009. aastal üle võtsime, tuli kliente kaasa, kuid osa on ka uued kliendid. Pärast ülevõtmist firma käive kohe kahekordistus,” rääkis Laasma, kelle sõnul ettevõttel hetkel nurisemiseks põhjust ei ole. 2011. aastal ulatus käive 5,7 miljoni euroni ja kasumiks kogunes 900 000 eurot.
    “Järgmist aastat vaatame siiski veidi ettevaatlikumalt. Oleme juba nüüd palju kasvanud, nii et esialgu suurt hüpet ei plaani,” lausus Laasma, kelle sõnul masu neid väga ei puudutanud. Kõige raskem aeg oli ettevõttes siis, kui võeti üle norrakate ettevõte ja 200 töötajast tuli üle saja koondada.
    Väljaostmine oli õige otsus. Art Link Production kuulus Norra emaettevõttele, mis 2009. aastal pankrotistus. Tol ajal ettevõttes müügiga tegelenud Veljo Toodo leidis võimaluse emafirma poolt pangale panditud vara välja osta ja sellega ettevõte kui juriidiline isik päästa, kuid tootmist päästa ei õnnestunudki.
    Tolleaegse juhatuse liikme Kristjan Kilbi sõnul olid grupi enda müügifirmad tootmisele võlgu suurusjärgus 26 miljonit krooni ja Art Link Production polnud võimeline kohustusi täitma.
    Kilp leidis küll ka võimalikud uued investorid, ent riskid olid siis veel liiga suured.
    “See oli raske aeg, kuid õnneks tegi Saa­rioinen siia lähedale ka oma Mamma tehase ja paljud meie  inimesed said sinna tööle,” räägib Laasma. “Veljo ostis ettevõtte siis välja. See oli hea diil,” lausub Laasma.
    Põhitootmine käib Hiinas. “Eesti ei suuda Hiinaga konkureerida, seal on nii palju odavam toota. Kõik toovad Hiinast, eks peame meiegi,” muigab Laasma, kelle sõnul tuleb toodang teinekord ka lähedal asuvast ettevõttest Virr-Varr.
    “Meie põhitrump ongi eksport. Suudame konkureerida turul sellega, et toome Hiinast. Teiseks põhjuseks on muidugi ka hea tiim,” räägib Laasma. “Katsume praegu taset hoida ja hoiame silmad lahti,” räägib juhatuse liige. Eesti turul neil tema sõnul konkurente väga ei olegi. Peamiselt Soomes ja Rootsis.
    Kui praegu töötab ettevõttes 25 inimest, siis tuleval aastal võib-olla mõni inimene võetakse juurde, kuid pigem vaadatakse tulevikku ettevaatlikult.
    “Katsume jääda piiridesse, oleme juba kõvasti kasvanud. Mullu kasvasime paarkümmend protsenti ja sel aastal loodame, et 10% tuleb täis. Meil on maja kaupa täis – kui tahame laieneda, siis peame ringi vaatama,” räägib Laasma.
    Rap­la on tema sõnul logistiliselt hea koht ning rendipinnad on ka mõistliku hinnaga. “Siin on palju soodsam pesitseda kui Tallinnas ja Rapla pole Tallinnast üldse nii kaugel,” räägib Laasma.
     
    Mis on mis
    OÜ Art Link Baltic
    tegevusala: pildiraamide, raamitud postrite ja peeglite ning paspartuude hulgimüükasutati Raplas 1993. aastal Eesti ja Rootsi osalusel1996 asutati lisaks eraldi müügiga tegelev ettevõte1997 ostis mõlemad ­firmad Norra ettevõte ArtLink Norway ja müügiettevõtte nimeks sai Art Link Baltic OÜ2009 omanikfirma pankrot, firma ostis välja Veljo ToodoEkspordib Lätti, Leetu, Soome, Rootsi, Taani, Venemaaleomanik 100% Veljo Toodo, kel on osalus ka ettevõttes Kotikaubamaja OÜtöötajaid: 25tunnustus: jagab tänavuses Raplamaa ettevõtete TOPis­ 2.–3. kohta. Esikümnes olnud ka 2009. ja 2010. aastal
     
    Kommentaar
    Võtab nii tööd kui ka pillimängu tõsiselt
    Edmuns Altmanis, kolleeg Estonia Teatri orkestrist, klarnetimängijaMängime koos, oleme kolleegid. Kui Veljost rääkida, siis ta ei näe välja küll nagu ärimees või siis nagu muusik.Vaheaegadel ajab ta mobiiltelefoniga asju, kõnnib ringi ja räägib. Kuid samal ajal on tal kogu aeg käes ka metsasarv ja ta võtab mängimist ka väga tõsiselt.Tundub, et ta võtab mõlemat asja väga tõsiselt, nii tööd kui ka pillimängu.Ega ta enda ettevõttest ei ole rääkinud, kuid me kõik ju näeme, millise autoga ta tööl käib. Kuid see on tema elu ja mis vahet sel on, mis autoga. Eks tal on kiire elu.
    Jaksu ja tahtmist jagub mitmele poole. Paljud orkestris on mõelnud selle peale, et inimene peab armastama metsasarvemängu ikka väga palju palju, et õhtuti pärast tööpäeva ja ettevõttega tegelemist on tal jaksu ja tahtmist ka etendusi teha. Ta armastab muusikat ilmselt lihtsalt nii palju.Eks see muusikute palk on nagu ta on, kuid see pole tema jaoks oluline. Ta tahab lihtsalt mängida.Talle meeldib veel ka matkata ja kalal käia.Inimesena on ta ka pigem tagasihoidlik, kuid samas kõigiga väga sõbralik. Mingit ülemust ta küll ei mängi!
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Bitcoini ekspert ootab krüptoraha tungimist pensionifondidesse
Krüptoraha spetsialistid vaidlevad siiani, kas bitcoin on digitaalne kuld või väärtusetu rämps, ent maailma suurimatele varahalduse hiiglastele tundub krüptoraha üha enam meelt mööda olevat.
Krüptoraha spetsialistid vaidlevad siiani, kas bitcoin on digitaalne kuld või väärtusetu rämps, ent maailma suurimatele varahalduse hiiglastele tundub krüptoraha üha enam meelt mööda olevat.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Meditsiinitehnika müüja sai poole konkurendi ostuks loa
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Riigikogu andis omavalitsustele maamaksu tõstmiseks vabamad käed
Kohalikud omavalitsused saavad soovi korral ületulevast aastast maamaksu sootuks tempokamalt tõsta ning ka kodualuse maa maksuvabastuse üle ei otsusta edaspidi keskvalitsus.
Kohalikud omavalitsused saavad soovi korral ületulevast aastast maamaksu sootuks tempokamalt tõsta ning ka kodualuse maa maksuvabastuse üle ei otsusta edaspidi keskvalitsus.