Kinnisvara aitab müüa fototöötlus

Kinnisvaramaaklerite koja juhatuse esimehe Tanel Oleki hinnangul on raske piiri tõmmata. “Võib öelda, et kui foto tehti ja ruum oli liiga pime, siis see oli foto viga, mis heledusastme tõstmisega kõrvaldati,” toob ta näite. Samas pole kerge määrata, kui palju võib pinda heledamaks teha.

Epicenter Kinnisvara (endine Re/Max) turundusjuht Toomas Plunt on kuulnud fotode järeltöötlusest, kuid tema ettevõte kasutab objektide pildistamiseks profifotograafi. “Järeltöötlust meil ei toimu. Aeg-ajalt on küll fotograafil võimsam välk­lamp kaasas, kui on vaja teha pilt mõnest abiruumist, kus ei ole valgustust. On selge, et inimene tahab seda näha,” lisas ta.

Arco Vara turundusspetsialisti Maris Tisleri sõnul tuleb suurem osa pilte neil maaklerite käest ja ettevõte neid ei töötle. “Kui me tellime väljast fotograafilt, siis on töödeldud nii palju, kui tema seda teeb,” märkis ta. Samas ei osanud Tisler öelda, mil määral on fotod järeltöödeldud.

1Partner Kinnisvara OÜ juhatuse esimehe Tanel Tarumi arvates on piir seal, kus fototöötlus ei hakka moonutama reaalset olukorda. “On igati normaalne, et tehnikaga üritatakse foto paremaks teha. Nii ei saa ükski klient endale korterit valida, et ta teeb foto järgi otsuse. Erinevad monitorid näitavad samuti fotot erineva heleduse-tumeduse astmega,” sõnas ta.

Tarumi hinnangul võiks klient helistada maaklerile ja küsida, kas korter on näiteks valgusküllane või mitte.

Klient võib kohapeal pettuda. Piltide heledus- või soojusastet muutes tuleb arvestada ka sellega, et muutub näiteks puidu toon. “See ongi üks nüanss, miks ei tasu fotosid väga kollaseks teha, kuna kogu värvigamma läheb hoopis teistsuguseks. Kui me räägime kogu korteri siseustest, siis on see küll oluline faktor. Lasnamäe korteri puhul ei oma see tähtsust, aga luksuslikuma objekti puhul võib see väga suurt rolli mängida. See teeb küll müümise võib-olla natuke lihtsamaks, aga teistpidi võib see jälle bumerangina tagasi tulla ja klient võib kohapeal pettuda,” rääkis Kaanon Kinnisvara juhatuse esimees Härmo Haljaste.

Tarumi meelest on problemaatiline pigem lainurkobjektiivide kasutamine. “Kui klient läheb vaatama enda arvates avarat korterit ja see ei vasta tegelikkusele, siis on üsna tõenäoline, et klient pettub,” põhjendas ta.

Tisleri sõnul pole lainurkobjektiivi kasutamine probleem, vaid sellel on oma eelised. “Kui teha tavalise fotoaparaadiga ukse pealt pilte kaheksaruutmeetrisest magamistoast, kus on ainult voodi, millest pool jääb fotole, siis on kliendil veel vähem aimdust, eriti kui tuba on halvasti valgustatud. Ma usun, et heledam pilt, kus on valgust rohkem lisatud, annab parema ülevaate kui pime ja vähe ruumi haarav pilt.”

Haljaste kinnitusel on lainurkobjektiiviga kaamera kasutamine pea paratamatu. “Tänapäeval ka juba lihtsamad fotoaparaadid tulevad sellega varustatult vabrikust välja. Tavafotot vist enam väga lihtne saada ei olegi. Küsimus ongi selles, kui laia nurga alt foto on tehtud,” märkis ta.

Samas nentis Tarum, et ka klient on muutunud teadlikumaks ja saab aru, et kui pilt on äärtest kumer, siis on kasutatud lainurkobjektiivi.

Märgis liigmuudetud fotole? Üks lahendus on kasutada muudetud valgustasemega fotodel vastavat märgist, kuid Oleki hinnangul on sellist süsteemi võimatu tööle saada. “Elemente, millega järeltöötluses mängida ja mida muuta saab, on päris palju. Kui me võtame profifotoaparaadi kätte, siis seal saab määrata säriaega ja tehes kaks pilti järjest – ühe profikaameraga ja teise nn seebikarbiga –, jääb ühe puhul pilt hele, teise puhul tume,” selgitas ta.

Kas sellisel juhul peaks märgistama ühe foto kui profikaameraga ja teise kui nn seebikarbiga pildistatu? “Seda on võimatu hakata kalkuleerima. Nüüd ongi see laias laastus case-by-case-lähenemine. Kui tundub, et ruum on väga valgusküllane, jätab hea ja avara mulje ja kohapeal tuleb välja, et tegu on koopaga, siis on tegu eksliku informatsiooniga ja sel juhul ei oma enam tähtsust, kas tegu on fotoga või kirjalikul või suulisel teel antud kirjeldusega. Sel juhul on informatsioon ekslik,” rääkis ta.

Samas Haljaste nõustus, et heledus- või tonaalsusastme märgis võiks tõesti kasutusel olla, kuna oleks informatiivne ja kliendisõbralik.

Sama projektiga korter. Epicenter Kinnisvara turundusjuhi Toomas Plunti arvates on heleduse lisamisest suurem probleem see, et pannakse üks ja sama pilt eri müügikuulutuste juurde. “Ja kui kohale minnakse, siis on olukord kapitaalselt erinev,” lisas ta.

Tisleri sõnul kasutatakse sama fotot sarnase planeeringuga korteritel, kui nad asuvad näiteks korrus madalamal või kõrgemal. “Ei ole ju mõtet pildistada iga korterit uuesti, kui tegemist on täpselt sama projektiga,” selgitas Arco Vara turundusspetsialist.

Ka Olek nõustub, et kui on mitu sama tüüpprojektiga korterit, kasutatakse nende kõigi esitlemiseks üht fotot. Samas kui ühel korteril on näiteks puidust uksed ja teisel teistsugused, on tegu kliendi eksitamisega, sest pilt ei vasta tegelikkusele. “Sel juhul peaks olema tekstis välja toodud, et fotod on illustreerivad ning näidiskorterist tehtud,” lisas ta.

Haljaste sõnul peaks objekti portaalis presenteerides nägema see välja võimalikult autentne. See kehtib ka foto kohta, mida kasutatakse erinevate korterite puhul. “Kui korterid on kõik täpselt ühesugused, siis miks mitte, aga kui nad on erinevad, siis oleks mõistlik ikkagi igast objektist eraldi foto teha,” selgitas Kaanon Kinnisvara juht.

Lahendus – profifotograaf ja üheselt mõistetav tekst. Oleki kinnitusel on mujal maailmas tavaline ja ka Eestis üha leviv suund lasta pildid teha profifotograafil. “Üks asi on selle juures pildi töötlus, teine asi aparaadid, mis on läinud paremaks. On osa maaklereid, kes käivad kiirelt objektil ära, neil on odavamad aparaadid, mis ei tee nii kvaliteetset pilti, teine tuleb kohale professionaaliga, kes teab, mis nurga alt pilti teha, kuidas valgust kasutada, võib-olla tal on isegi lisavälk koos varjuga kaasas,” kirjeldas ta.

Fotode järeltöötlus pole Oleki sõnul taunitav, kuni ei eksitata klienti. Probleem tekib siis, kui klient on saanud portaalist ühe info, läheb objektile kohale ja olukord ei ole küll kardinaalselt erinev, kuid piisavalt erinev kuulutuses märgitust.

“Siis on tegu kliendi aja raiskamise ja eksitamisega. Sel juhul pole vahet, kas tegu on foto, teksti või telefoni teel antud infoga. Kui see info ei ole tõene, siis see on eksitav reklaam ja see loomulikult raiskab kõigi aega,” märkis Olek.

Võib pöörduda aukohtusse. Samas on mõnel juhul keeruline öelda, kas tegu oli kliendi eksitamisega. “Lihtsalt lahendatavad olukorrad on näiteks siis, kui on kirjas, et on olemas korteriühistu, aga korteriühistut ei ole, kui on kirjas, et on kinnine hoov, aga ei ole kinnine hoov. Aga öeldes, et korter on hubane ja armas, klient tuleb kohale ja ütleb, et see ei ole üldse hubane ja armas – kas see on eksitamine või mitte?” küsis ta.

Selliste kirjelduste hindamisel on Oleki sõnul võimatu piiri tõmmata ja tuleb vaadata iga olukorda eraldi. “Põhiline on see, kas tegu on teksti või pildiga, kus ei tohi olla eksitavat ja väärinformatsiooni, mille puhul on lihtne lähtuda faktidest ja keeruline on lahendada isikliku maitse põhjal tehtud hinnanguid. Ja viimast me reguleerima ei saa hakata,” märkis ta.

Kes tunneb, et tema õigusi on riivatud, sel soovitab Olek kohtu poole pöörduda. “Kui klienti esindab kinnisvaramaakleri koja liige või kutseline maakler, saab alati pöörduda koja poole, mille puhuks on meil aukohus ja juhatus, kes nende küsimustega tegelevad. Ja olles erapooletu kolmas isik, anname oma seisukoha, kas toimus eksimine või mitte,” selgitas ta.

Kuulutuste kaaperdamisi on vähemaks jäänud

Härmo Haljaste, Kaanon Kinnisvara juhtOn üks vana probleem, mis on lahenema hakanud – vahepeal kopeeriti teiste maaklerite objekte. Ilma maakleri ja omaniku käest küsimata. Seda juhtub veel ka praegu, et eraisik kuulutab portaalis ja maakler kopeerib fotod ja paneb need enda nime alt üles.Kui tekib huviline, siis helistatakse omanikule, et kuulge, teil on siin üks korter müügil ja mul on klient – kas me tohiksime vaatama tulla?Aga see ei ole jälle eetiline tegevus, et sa paned kellegi vara tema loata portaalis müüki. See on teema, mille kohta on vahepeal jutte liikunud, aga nüüd on see juba natuke rahulikumaks jäänud, sest portaalid üritavad ka ise puhastada ennast sellistest klientidest.Seni on portaal kas ise selle kuulutuse ära kustutanud või kui omanik on märganud, siis on helistanud maaklerile ja palunud kuulutuse maha võtta.Aga tavainimene ei käi ju iga päev portaalis vaatamas, mis seal toimub, et kas tema korteri on keegi teine ka müüki pannud ilma tema loata.