• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurettevõtjad löövad hädakella

    Valitsus on tekitanud tõsist kahju Eesti investeerimiskliimale, riigi rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning ettevõtluskeskkonnale, väidavad seitse suurettevõtjat poliitikuile saadetud ühispöördumises. Ettevõtjate kinnitusel on investorite peamiseks mureks tõsiasi, et ettevõtluskeskkond on muutunud ebastabiilseks ning keegi ei tea, missugune tasu, maks või muu ettevõtlustingimus võib üleöö ja ebanormaalselt suurel määral muutuda.

    Tööandjate keskliidu presidendi Enn Veskimägi sõnul häirib ettevõjaid see, et jälle tehti midagi nendega nõu pidamata. “See pole ainult merenduse teema. Pidevalt tuleb asju, kuhu ettevõtjaid ei kaasta, neid informeeritakse alles siis, kui rong on juba läinud,” ütles ta.
    “Kohtumisel majanduskomisjoniga öeldi, et kõik on eelarves juba ära arvestatud ja midagi muuta enam ei saa. Kuid kõik see oleks tulnud enne laua taga kokku leppida. Teatage varakult ja kaasake meid töögruppi! Kuid need asjad tehakse pigem tagaselja ära,” oli Veskimägi nördinud.
    Mitu suurinvesteeringut on külmutatud. Pöördumisele allakirjutanute sõnul on üks ilmekamaid näiteid valitsevast olukorrast see, kuidas valitsus meresõiduohutuse seaduse muutmise algatas. “Investorid, eriti just välisinvestorid on muutunud ettevaatlikuks ning külmutanud mitu suurinvesteeringute projekti, kuna neil on võimatu arvestada oma projektide realiseerimise kulusid. See omakorda on oluliselt halvendanud Eesti globaalset konkurentsivõimet ja Eesti riik on jäänud ilma olulisest osast võimalikest sissetulekutest,” seisab pöördumises.
    Suurettevõtjate kinnitusel tehakse strateegiliselt olulised ettevõtluskeskkonda mõjutavad otsused valitsuses ilma igasuguse eelneva analüüsita, eriti mis puudutab nende otsuste võimalikke negatiivseid tagajärgi. “Veelgi enam, nende otsuste asjus ei konsulteerita vastavate valdkondade esindajatega, kellel on rikkalik kogemuste pagas ning adekvaatne informatsioon reaalsetest protsessidest ettevõtluses,” märkisid nad.
    Parts lubab lahendusi otsida. Majandusminister Juhan Parts ütles, et meresõiduohutusseaduse muudatusi hakkab edasi menetlema  riikogu, kuid ta lisas, et ka ettevõtjate probleemidele tuleb lahendus leida. “Selle pöördumise tagamaa on reedel valitsuse poolt riigikogule menetlemiseks esitatud meresõiduohutuse seaduse eelnõu,” sõnas Parts. “Eks me peame arutelu jätkama, me teame ettevõtete tõstatatud küsimusi.”
    Veskimägi on aga skeptiline. “Kui riigikogu hakkab eelarvet arutama, siis need tulud, mida sealt kavatsetakse saada,  on juba eelarvesse sisse arvestatud. Ma hästi ei usu sellesse, mida Parts ütleb, et leiame veel lahendusi. See pole esimene kord, kui nii käitutakse,” rääkis suurettevõtja.
    Avaliku pöördumisega taheti Veskimäe sõnul probleemile tähelepanu juhtida. “Kirja eesmärk on midagi muuta. Kuid selle avaldamine ei anna ilmselt nüüd enam tulemust. Kui ka majanduskomisjonist öeldi, et on juba hilja, siis ma kardan, et enam midagi muuta ei saa. Kuid, kui Parts ütleb, et saame veel rääkida, siis...” mõtiskles Veskimägi.
    Kui me praegu tõstame laevade sadamasse või sadama reidile sisenemise eest võetavat tasu, siis näitab see Veskimäe sõnul ettevõtjatele riigi majanduskliimat etteaimamatuna.
    “Ettevõtjate kulud kasvavad ju ootamatult. Keegi ei saa planeerida, mis hakkab toimuma. Näiteks viieks aastaks tehtud äriplaan ei tööta, sest kogu aeg tuleb kuskilt midagi, mida ei osata ette näha,” lisas Veskimägi.
    Veoste vedamine raudteel hääbub. Suurettevõtjate teatel on mitmed nende välispartnerid – eriti logistika ja transiidi valdkonnas – loobumas Eesti transpordikoridori kasutamisest, sest keegi ei suuda anda neile kindlust selle kohta, millised on nende teenuste kulud järgmistel aastatel.
    “Tagajärjeks on niigi hädine kaubavoog, mis praegu läbib Eestit (tuletame meelde, et 40 kaubarongipaarilt üle piiri oleme me paari aastaga kukkunud lausa 12 paari peale), kukkumas tasemeni, mis võib täielikult halvata nii kogu transpordikoridori kui ka näiteks selle ühe strateegilise lüli – Eesti Raudtee – funktsioneerimise,” muretsevad ettevõtjad.
    Üks küsimus
    Mida arvate ettevõjate pöördumisest?
    Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister Eks põhiline eesmärk on ju see, et meil oleksid veeteed niimoodi hallatud, et nad soodustaksid Eestisse investeerimist ja tõstaksid konkurentsivõimet. Alternatiiv on, et meie veeteed pole piisavalt hallatud, ma pean eelkõige silmas siin jäämurdmisvõimekust – teatud augud jäämurdmisvõimekuses ju kõigutavad meie transpordikoridori usutavust, konkurentsivõimet ja ka investeeringuid. Ettevõtjatega tuleb leida lahendus.Ma kutsuksin transpordisektoriga seotud ettevõtjaid üles sisuliste lahenduste otsimisele. Probleem on selles, et meil puudub jäämurdmisvõimekus. Ma usun, et kõik need ettevõtjad, sadamad, logistikud, kõik, kes sellega on seotud, saavad aru, et pikaajaliselt usaldusväärne jäämurdmisvõimekus on kriitiline tegur.Kui oli viimane tõsine talv, siis kurtsid ettevõtjad, et jäämurde pikaajalise lahenduse puudumine mõjub laastavalt Eesti konkurentsivõimele. Nüüd, kus me tahame seda lahendada, väidetakse meile seda uuesti! Me tahame seda ju lahendada! Mina majandusministrina ei tahaks ettevõtjatele ebamugavusi tekitada, meie tahame püsilahendusi.
    Kommentaar
    Kui hakkama ei saa, tulevad teised, kes saavad
    Üllar Püvi, ASi Nurme Turvas juhatuse liigeVarasematel aegadel on neid asju ikka pikemalt läbi räägitud ja ette teada antud, on olnud graafikud, kuidas maksud tõusevad. Kuid nüüd mõeldakse igaks aastaks mingi maksutõus välja. Tänavu ei tohi kasutada erimärgistusega kütust, mis tähendas olulist hinnatõusu turba- ja kõigile teistele kaevandajatele. Aasta hiljem tuleb äkki maarent või midagi muud. Igaks aastaks on mingisugune maksutõus välja mõeldud. Küll on tekkinud arusaamine, et ega väga midagi muuta ei saa. Võetakse nii kaua, kui midagi võtta on, ja kui hakkama ei saada, siis tulevad teised, kes saavad. Seda on meile otse ka öeldud, et kui teie hakkama ei saa, siis tulevad need, kes saavad.
    Tasub teada
    Ettevõtjate ettepanekud
    Investeeringute sisulise kaitse kindlustamiseks tahetakse, et valitsus esitaks adekvaatsed ning põhjalikud analüüsid (sh tagajärgedest)kõikide ettepanekute kohta, mis on seotud tasude või maksude muutmisega.Soovitakse, et valitsus ei muudaks meresõiduohutuse seadust, ja küsitakse sisulist analüüsi kogu muudatuse mõttekuse, eesmärgipärasuse ning tegelike mõjude igakülgse hindamise kohta.Tahetakse taastada ettevõtjate organisatsioonidega tihe ning operatiivne koostöö eesmärgiga luua adekvaatne pilt reaalsest olukorrast ärimaailmas ning töötada välja alternatiivid Eesti rahvusvahelise konkurentsi­võime taastamiseks ning tõstmiseks.pöördumise adressaadid on riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas, rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
     
     Kes on kes
    Nemad saatsid murekirja
    BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor BermanSillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähitööandjate keskliidu volikogu esimees, Standardi suuromanik Enn VeskimägiVopak E.O.S.i juhatuse esimees Arnout LugtmeijerDBT juhatuse esimees Vladimir VolohhonskiAlexela Logisticsi juhatuse esimees Heiti HäälCF&S Estonia nõukogu esimees Tõnis Pohla
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.