Eesti Energia poleks poliitilise surveta ehitanud

Riigikontroll tutvustas eile keskkonnakomisjonile oma aruannet “Elektritootmise võimalikud valikud”, kus olid ära toodud soovitused, millega peab riik elektrimajanduse arendamisel arvestama pärast elektrituru avanemist.

“Istungil jäi kõlama see, et juhul, kui poleks olnud poliitilist otsust ja suunist, siis Eesti Energia ei oleks Narva elektrijaama uusi plokke tegema hakanud. Selle ütles Eesti Energia esindaja Margus Kaasik ka välja,” märkis Olgo.

Eleringi juht Taavi Veskimägi toonitas Olgo sõnul sarnaselt riigikontrolliga, et energiajulgeolek ei võrdu varustuskindlusega. Olgo sõnul oli ühine arusaam, et kui järgida üksnes kolme aasta taguses energiamajanduse arengukavas kirja pandud varustuskindluse põhimõtet, siis tuleks lisaks töös olevale Alstromi ehitatavale põlevkivijaama ühele plokile lisaks teha veel 600–800 megavatti täiendavat võimsust. Kuid iseasi on see, kui palju see maksma läheb ja kas energiajulgeoleku seisukohalt on see üldse mõistlik.

“Kunagi on paika pandud dogma, et meil peab olema varustuskindlus 110 protsenti, hindamata seda, kas see tegelikkuses on mõistlik, taskukohane ja tagab ka reaalsuses energiajulgeoleku. Järgmine lähim samm on küsimus, kas ka Narva jaama teine uus plokk tuleks valmis ehitada või mitte,” rääkis Olgo. Tema sõnul on riigikontrolli seisukoht, et see pole siiski mõistlik. Ka Veskimägi soovitas kõigil väga tõsiselt enne kaaluda, kui selliste väga suurte investeeringute juurde asuda.

Olgo lisas, et on vaja laiapõhjalisemat arutelu, milline on Eesti energiatulevik. “Et kas me pigem panustame ühisele turu toimimisele, headele ühendustele, tootjate ja tarnijate mitmekesisusele ja püüame osaleda ka kuskil regioonis olevates suurprojektides või tahame me n-ö oma sajaprotsendilist varustuskindlust, maksame tohutu raha, et seda tekitada, kuid energiajulgeolekut meil ikkagi ei ole,” rääkis Olgo.

Tema sõnul peaks selle teema nüüd energiamajanduse arengukavas üles tõstatama ja läbi arutama. Millal selle kohta otsused vastu võetakse, sõltub juba majandusministeeriumist.

Elektritootmise üle arutlesid eile

majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman, keskkonnaministeeriumi  kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Jörgen Talkop, Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik, Eleringi juht Taavi Veskimägi, riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo, riigikontrolli auditijuht Airi Andresson ning riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson.