Venemaad ähvardab pensionipomm

Sultankina ja leegion Vene pensionäre hoiavad Vladimir Putinin tema valimislubadusega pantvangis.

Standard & Poorsi arvutuste kohaselt tõuseb 2030. aastaks pensionikulutuste osa praeguselt üheksalt protsendilt SKPst 14 protsendile. VTB Capitali arvates peab valitsus kiiresti võtma ette meetmeid pidurdamaks pensionikulude tõusu. Vastasel korral võib valitsuse võlg kasvada praeguselt umbes kümnelt protsendilt 2030. aastaks 70 protsendile.

Venemaa 143 miljonist elanikust 40 miljonit on pensionärid. Venemaal on üks maailma madalamaid pensionile jäämise igasid. Praegugi kehtib Stalini poolt 1932. aastal kehtestatud pensionile jäämise iga 55aastaselt naistele ja 60aastaselt meestele. 1920ndatel oli Venemaal keskmine oodatav eluiga 43 aastat, praegu on 70 aastat ja 2050. aastaks jõuab see ÜRO prognoosi kohaselt 80 aastani.

Paljude ametitega kaasneb erikohtlemine. Näiteks riigibürokraadid, sõjaväelased, kaevurid, geoloogid ja balletitantsijad saavad varem asuda nautima pensioniiga. IMFi andmetel on Venemaa keskmine pensionile jäämise vanus naistel 54 aastat ja meestel 58 aastat.

„Selline ebapopulaarne otsus nagu pensioniea tõstmine toob kaasa Putini poliitilise toetuse kukkumise,“ ütles valitseva Ühtse Venemaa endine liige Sergei Markov. „See oleks ekstreemselt ohtlik samm.“

Augustis Levada Centeri poolt korraldatud avaliku arvamuse küsitluse kohaselt toetas vaid viis protsenti venelasi pensioniea tõstmist.

„Putin lubas valimiste eel, et pensioniiga ei tõsteta ja seetõttu me ka teda toetasime,“ ütles Venemaa sõltumatute ametiühingute juht Mihhail Shmakov. Sellel organisatsioonil on 22 miljonit liiget. „Kui me soovime provotseerida tänavameeleavaldusi, siis oleme õigel teel. Me lõpetame nagu Liibüas.“