Iga päev tööl, palka ei saa

Äripäeva tänavuste maakonna TOPides osalenud ettevõtete seas näitas Hiiumaa ettevõte Adoranna rentaabluseks 57%, mis oli üks suuremaid. Lihaveisekasvatusega tegelev perefirma on hoolimata napist toetusest suutnud kasumi suure hoida, kuid kergelt ei ole see tulnud.

“Kõik päevad tööl, palka õieti ei saa – nii tulebki rentaablus,” kirjeldas üks Adoranna omanikke Sirje Kaptein. Intervjuudki oli perega keeruline teha, vestlemiseks oli neil aega vaid hommikul, sest pealelõunal tehti tööd.

Vändra OÜ juht Ilmar Teevet leidis, et põllundusfirma rentaablus peaks olema vähemalt 30%, sest põllumeeste omanduses on vähe maad ning ülejäänu tuleb juurde rentida. Tema sõnul tuleb maapuudus aastaid tagasi kiirustades tehtud maareformist. Samas leidis ta, et vaid kasumlikkuse järgi firmasid ritta panema ei peaks.

“Miks ei kirjutata kunagi, kui palju me maad harime, kui palju me piima toodame, kui palju maksame palka, kui palju riigimakse, kui palju inimestele tööd anname,” küsis Teevet. Ta leidis, et raha ja tootmine ei ole ainsad aspektid, mille järgi võiks ettevõtte edukust hinnata.

Oma ettevõtte suurt rentaablust peab Teevet heaks õnneks, mis on tagatud hea meeskonnatöö tulemusena, sest esimesel kohal on firmas töötaja ning alles siis tulevad maa ja tehnika.

Küsimustele vastab Adoranna OÜ omanik Tõnu Kaptein.

Millest see tuleb, et teil oli möödunud aastal nii suur rentaablus? Raske üheselt vastata, ei ole sellist analüüsi ise teinud. Tegemist on pereettevõttega, tööjõukulud on viidud minimaalseks ja kuna tahame asja edasi arendada, siis küllaltki palju investeerime. Võimalikult väikeste kuludega püüame praegu palju investeerida. Raha võtame välja minimaalselt, oma tarbeks. Töötame perega ilma puhkuseta aastaid.

Miks on palju rentaableid ettevõtteid just Hiiumaalt? Eks Hiiumaal on aastakümneid olnud väga töökad naised ettevõtmiste eesotsas. Ma arvan, et 80 protsenti Hiiumaa ettevõtteid juhivad naised. Hiiu naise töökus on ilmselt põhjus. Samas, kes vähegi näeb põllumajanduses tulevikku, see töötab selle nimel, et teenida ja investeerida, et muu Euroopaga kaasas käia. Siin suurt valikut ei ole. Seda enam pereettevõtte puhul, kus muud sissetulekut ei ole. Ainult selle nimel praegu töötatakse, et seda ettevõtet üles ehitada.

See peaks tegelikult finantsis kajastuma, et see kasum, mida teenitakse, selle võrra iga aasta suurendatakse vara. Enda arvel investeeritakse tootmisse. Kui kõik pereliikmed võtaks iga aasta kasumi välja, siis seda arengut ei saaks toimuda.

Kas rentaablus on suur ka toetuste tõttu? Eks me oleme kõiki Euroopa Liidu põllumajandustoetusi maksimaalselt kasutanud. Me oleme mitmes keskkonnaprojektis osalenud ja ka sealt saanud nii materiaalset abi kui ka koolitusi. Kõik tegelikult mõjutab. Põhiline on ikkagi, et töötatakse praegu selle nimel, et ettevõtet arendada.

Millest tuli suur käibe ja kasumi kasv? Eelmisel aastal õnnestus meil müüa Eestist välja loomi, Türgi turule. Kui räägime hinnast, siis 2010. aastal oli hinnavahe ligi kahekordne, eelmine aasta natuke väiksem, võib-olla kolmandiku võrra kõrgem kui lähiturule müües.

Samas ka ettevõte areneb, loomade arv on suurenenud kogu aeg, ka toodangu maht on suurenenud.

Kuna kogu raha investeerime siiasamasse ettevõttesse, tootmisse, siis ei panegi tähele, et rentaablus oleks suur. Lihtsalt tunned, et töö kannab hetkel vilja, et saab igal aastal investeeringuid teha. Ei ole põhjalikku analüüsi teinud.

Kulud põllumajanduses olenevad väga suuresti aastast, aga samas ka turul muutub olukord niimoodi, et hinnad võivad poole võrra olla üks aasta paremad kui teisel. Palju oleneb ajast. Kui me siin aastaid realiseerisime loomi kevadel, siis nüüd saab sügisel juba suhteliselt hea hinnaga ära müüa, see tähendab, et kulusid vähendada. See tähendab, et saame ka rohkem loomi mõnel aastal müüa, kuna lähevad varem välja. Ühe-kahe aastaga on raske järeldusi teha.

Kuidas teil on sel aastal läinud? Üks on selge: kulude pool on tänavu väga kõvasti tõusnud raskete ilmastikuolude tõttu. Söödavarumiskulud olid suuremad, sest ilm oli vihmane ning ainuüksi kütusele on kulutatud kolmandiku võrra rohkem võrreldes eelmise aasta perioodiga. See on suur number.

Praegu tulude poole pealt on raske rääkida, sest plaanitust on kolmandik loomi veel müümata. Kas neid õnnestub selle aasta sees müüa, ei tea. Praegu on näiteks Türgi piir kinni ja Türki loomi ei lähe. 26. (oktoobril – toim) see ilmselt avaneb, aga siis tulevad neil pühad.

Raske ennustada, milliseks võib tänavune aasta kujuneda. Kui piimatootja müüb iga kuu, siis saab prognoosida, aga meie ei müü iga kuu. Meil on põhiline müük praegu sügisel, septembris läksid esimesed loomad ja kuni sinnamaani meil müügitulu üldse ei olnudki. Mõjutab ka toetuste laekumine. Tänavused toetused, mis pidid juunis laekuma, tulevad alles detsembris, mingi osa võib-olla tuleb hoopis jaanuaris.

Kuhu te veel müüte?

Tänavu on läinud Lätti, Leetu ja siis Türki. Eestis on ka turgu.

Ettevõtjad tänavu ettevaatlikumad

Eesti 15 maakonna ettevõtted kergitasid mullu kasumit kiiremini kui käivet. Sellel aastal jäävad edukamate maakondade ettevõtjad aga märksa ettevaatlikumaks ning kiiret kasvu jätkumist ei prognoosita.

PõlvamaaTarmo Mõttus, Kagu Teed ASi (endine Põlva Teed AS) juht, ehitusÜlemöödunud aasta oli väga kehv, nii nagu teede-ehituses üldiselt, ja eelmine aasta oli proportsionaalselt parem ning tänu sellele on kasumi kasv ka toimunud. Pigem peegeldab majandusseisu ehitusturul, ma arvan, et seal ei ole midagi üllatavat.Põlva Teed on teinud läbi reorganiseerimise, meil ühendati kolm suuremat teedeehituse ettevõtet üheks ja seetõttu on otseselt raske öelda, kuidas on läinud sel aastal võrreldes eelmisega. Saame seda vaadata ühtsena mitme firma peale. Ütleme nii, et on läinud paremini kui eelmisel aastal ja see peegeldab samuti ehitusturu pisut sellist ülessoojenenud seisu, natukene paremaks muutunud turusituatsiooni.

Peeter Peedomaa, Peetri Puit OÜ omanik ja juht, ehitusmaterjalitootminePuidutööstuses on lõunapool puidutöötlejaid rohkem ja ka saeveskeid, kes puidutöötlejatele tooret ette valmistavad ja on koostööpartnerid. Meie kasvu taga on õige ajastus toormehankel kevadtalvisel perioodil, ja põllumajandussektor, mis tõi meile tootmismahtude kasvu ja selle kaudu käibekasvu. Käive ja kasum teatud mõttes töötavad koos. Käibe kasv oli meil 70% võrreldes 2010. aastaga.Võrreldes eelmise aastaga me jääme natukene käibes ja kasumis alla, aga mitte väga palju. Me ise selles probleemi ei näe, tuginedes just sellele suurele hüppele. Aastad ei ole ju ühesugused. Võib sellega ka rahul olla.

Sven Aria, Lextrans OÜ omanik ja juht, transportHea aasta oli eelmine aasta. Aastad ju vahelduvad, mõned on head, mõned halvad. Eelmisel aastal kõik klappis.See aasta on hoopis teine ja kindlasti ei ole nii hea. Nii käive kui ka kasum on kokku kuivanud. Meil toimus ka ümberstruktureerimine, selle tõttu vähenes autode arv ja sellest lähtuvalt ka nii käive kui ka kasum.

Kalmer Lina, Saaretu OÜ omanik, ehitusMasu lihtsalt sai otsa. Mul oli varem veel parem kasum, enne masu, aga siis ma püüdsin väga hoiduda igasugusest reklaamist. Hinnad läksid jälle paika, ei olnud ehitusturul meeletut alapakkumist, muud ei olegi. See aasta hakkab jälle halvemaks minema. Miks, seda tuleb küsida poliitikute ja Euroopa meeste käest, nad on ju sellega väga tihedalt seotud. Hinnaralli käib jälle, kõik tahavad hirmsasti tööd saada, tööd on ka, aga samas käib võitlus hindade pärast.Seda, kuidas sel aastal käive ja kasum muutunud on, praegu ei saa veel aru. Väga suured projektid on käsil, mis lõppevad alles aasta lõpuks, nii et hetkel ei saa midagi välja tuua. Võib-olla isegi jääb enam-vähem sinnakanti nagu eelmisel aastal, aga vara on ennustada.

PärnumaaEero Rändla, Targa Maja Lahendused OÜ juhatuse liige, elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldus Ehitusturul oli eelmisel aastal olukord tänu Euroopa toetustele parem. Kuivõrd me laiendasime oma tegevust automaatikalt ventilatsioonile, saime endale ka Tallinnas piirkonna kontori ja võitsime mitmeid hinnapakkumisi, siis see andis võimaluse meil oma firmat arendada, töötajaid juurde võtta ja meil oli päris hea kompetents nende tööde osas, see tähendab, automaatika, ventilatsiooni, elektri osas. Ehitusturg mõjutas käibe kasvu ja võimaldas meil ennast edasi arendada.Sellel aastal me sellist käibekasvu ei ole saavutanud, mis eelmisel aastal, aga me loodame saavutada sama käibe, mis aasta enne seda. Kasumist on täna veel vara rääkida.Edukus ei ole tingitud asukohast, kuivõrd ka meie objektid olid ju alates Rakverest üle Eesti, ka Tallinnas. Eks see ikka väga sõltub hinnatasemest, mida üks või teine ettevõte on võimeline nende objektide puhul välja pakkuma ja nendega toime tulema. Siin võib mõjutada ka see, et paljudest piirkondadest on oskustöölised, just  ehitajad, ära Soome läinud.

Simo Teesalu, AWRE OÜ omanik, renditeenusMeie käive ei ole tegelikult Pärnumaal kasvanud, vaid pigem tingis kasvu see, et avasime Jõhvis oma esinduse. Ei saaks öelda, et Pärnumaa pärast on see kasv just tulnud. Pigem oli Pärnumaal kriisi ajal kergem hakkama saada, kukkumine oli väiksem. Nüüd kasv on tulnud ikka Tartust, Tallinnast, Jõhvist. Me tegutseme Pärnumaal ka, aga seda meie puhul öelda ei saa, et maakond süüdi oleks.Sel aastal käive on ilmselt suurem, aga kasum on väiksem. Eks see kasum oli muidugi sellest, et kasvas kõik väga kiiresti, aga kulud ei kasvanud nii kiiresti. Nüüd on inimesi tööle võetud, julgesime müügimehi juurde võtta, mehaanikuid.

LäänemaaKaido Klaamas, Clever Invest OÜ omanik, ehitusEhitus ja enda arendustegevus on käivet kasvatanud. Enda projekte, mida oleme loonud, nüüd on see loomisetapp valmis saanud ja nüüd oleme need ka valmis ehitanud. Projektide kirjutamise raames on neid objekte arendatud ja ehitustegevus on seeläbi kasvanud. Kindlasti plaanime oma käivet sel aastal hoida.Ma tean seda, et PRIA ja EASi rahastusi on kasutatud Läänemaal väga hästi, paremini kui kuskil mujal maakonnas. Sellest võib olla käibe kasv tingitud ning kindlasti ka sellest, et siin ongi aktiivsed inimesed, kes kasutavad võimalusi ära.

Mis on mis

Adoranna OÜ

Asukoht: Hiiumaa, Laheküla külaAsutatud: 1999Tegevusala: lihaveiste kasvatamine ja müükOmanikud: Erki Kaptein 50%, Sirje Kaptein 25% ja Tõnu Kaptein 25%Töötajaid 2011: 1Käive 2011 : 143 100 eurotkasum 2011: 71 217 eurot

Kommentaar

Põllumees peab toetuma turule

Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister

Üks põllumajandusettevõtete rentaabluse põhjusi on see, et põllumeestel on erinevad põllumajandustoetused, mis võimaldavad muuta tootmise teatud aastatel kasumlikuks. Väga palju sõltub muidugi ilmastikust.Rentaablus sõltub ka sellest, millised on hinnad turul. Hinnad väga kõiguvad, sõltuvalt sellest, milline on aasta.Väga suur osakaal põllumajanduses on toetustel. Kui need ära võtta, on pilt teistsugune. Enamik ettevõtteid, mis võib-olla on teie edetabeli eesotsas ja on väga rentaablid ja kasumlikud, kukuvad kohe hoopis teise olukorda.Põllumajandus peaks oluliselt rohkem toetuma turule. Otsetoetuste osakaal peab kindlasti vähenema kuni ärakadumiseni. Nende alus on aegunud, need on ka ebavõrdsuse peamine põhjus.Kahte asja on vaja maksumaksjal toetada põllumajandussektoris: nende otsetoetuste asemel on väga selgelt suunitletud investeeringu- ja innovatsioonitoetused. Need on toetused tõuaretusse, sordiaretusse, kõik see, mis on seotud geneetiliselt muundatud organismide (GMO) ja kloonimisega.Teine asi on turukorraldusmeetmed, et turgu stabiliseerida. Kui me hävitame ühel halval aastal näiteks 1000 lehma, siis selle karja taastamine võtab aega aastaid. Selles mõttes peab hoidma põllumajanduses teatud stabiilsust.Need ajaloolised otsetoetused, mida makstakse hektari- ja loomapõhiselt, need peavad ära kaduma.

Edetabel

Kasumlikemad firmad tegutsevad Hiiumaal 

maakondade ettevõtete rentaablus (käive/ärikasum)

rentaablus, protsentMardi OÜ, Hiiumaa 118,29 Piimakarja kasvatamine. Müüs põhivara 130 000 euro eest. Põllumajandustoetused 48 700 eurot.Hiiumaa Agro OÜ, Hiiumaa 84,96Piimakarja ja tõuveiste kasvatus. Põllumajandustoetused 84 700 eurot.Roger Puit AS, Viljandimaa 73,28 Metsamaterjali tootmine.Adoranna OÜ, Hiiumaa 57,36 LihaveisekasvatusWETT Eesti OÜ, Harjumaa 54,87 Ekspedeerimine. Konkurentide hinnangul kahtlaselt kõrge rentaablusegaPapiniidu Projekt AS, Pärnumaa 53,64 Kaubanduspindade üürimine Pärnu kaubamajas KaubamajakasSargvere Põllumajandusühistu TÜH, Järvamaa 49,62Piimakarja- ja veisekasvatus. Põllumajandustoetused 424 000 eurot.Larmek OÜ, Pärnumaa 48,4 Lehtmetallist toodete allhange elektroonikatööstuseleSakala Põldur OÜ, Viljandimaa 47 Teraviljakasvatus. Põllumajandustoetused 368 000 eurot.Kõpsta Seafarm OÜ, Lääne-Virumaa 46,37 Seakasvatus. Põllumajandustoetused 500 000 eurot.Koigi OÜ, Järvamaa 46,35 Piimafarm. Põllumajandustoetused 371 000 eurot, kindlustushüvitis hävinud farmist 200 000Kinnisvara Info AS, Lääne-Virumaa 46,34 Äripindade rendile andminePärnu Sadam AS, Pärnumaa 46,28 Sadamateenused Pärnu sadamasBarliman OÜ, Lääne-Virumaa 45,25 Ehitusseadmete rentRussian Estonian Rail Services AS, Harjumaa 44,87 EkspedeerimineVändra OÜ, Pärnumaa 44,47 Piimafarm. Põllumajandustoetused 903 000 eurot.Hareto Põld AS, Viljandimaa 43,86 Põllumaade rent ja müük.Fortum Tartu AS, Tartumaa 43,58 Soojusenergia müükBenexon OÜ, Viljandimaa 43,45 Pakendite ja küttepuidu müükMetsamaahalduse AS, Viljandimaa 40,87 Metsavarumine, kinnisvara müükVesta Terminal Tallinn OÜ, Harjumaa 38,36 Logistika, raudteevedude vahendus. Enamiku käibest teenib Šveitsist.Mereliiva Talu OÜ, Hiiumaa 36,64 Kartuli, rapsi ja teravlija tootmine. Põllumajandustoetused 76 000 eurot.Diapol Granite OÜ, Harjumaa 32,14 Kivitöötlemine ja köögitasapindade tootmineOrjaku Mõisakoha OÜ, Hiiumaa 32,05 Majutusteenus Hiiumaal.History & Heraldry Europe OÜ, Harjumaa 32,01 Kinke-kunstikaupade hulgimüük kiiremad käibe kasvatajad top 5, kordadesMiTe Engineering OÜ, Harjumaa 33,01 Inseneritegevus, projekteerimine. Ettevõte võitis mitu välishanget Lätist.Maardu Terminal AS, Harjumaa 11,52 Vedelkütuse ladustamine, aktsiisilaoteenused.Targa Maja Lahendused OÜ, Pärnumaa 11,96 Automaatikasüsteemide loomine hooneteleHareto Põld AS, Viljandimaa 9,16 Põllumaade rent ja müük.Lehola OÜ, Viljandimaa 8,58 Lüpsirobotite müük, Impulsa AG Eesti esindus. kiiremad kasumi kasvatajad top5, tuh eurotViru Keemia Grupp AS, Ida-Virumaa 12 530 Põlevkiviõli tootmine ja turustamineMolycorp Silmet AS, Ida-Virumaa 12 479 Haruldaste muldmetallide tootmine ja müükAlexela Sillamäe AS, Ida-Virumaa 11 076 Vedelike ja gaaside ladustaminePKC Eesti AS, Harjumaa 9 339 Mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmineKalev AS, Harjumaa 6 683 Kakao-, šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodetetootmine

Alates 8. oktoobrist ilmus Äripäevas rubriik maakonna edukamatest ettevõtetest. Konkreetse piirkonna parimad ettevõtted reastati kuue näitaja alusel: viimase aasta käive ja ärikasum/kahjum, käibe ja kasumi kasv, rentaablus ning varade tootlus.

Taust

Läänemaa kasvudega esirinnas

Maakondade TOP60 ettevõtte koonkäibe ja kasumi kasv %Käibe kasvu TOP3Läänemaa 25Pärnumaa 25Tartumaa 23Kasumi kasvu TOP3Põlvamaa 98Valgamaa 80Läänemaa 65

Allikas: Äripäev