• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uuest aastast väheneb taastuvenergia toetuste maht

    Valitsus kinnitas täna elektrituruseaduse muudatused, millega kärvitakse uuest aastast taastuvenergia toetuste mahtu 18 protsenti.

    Eelnõus toodud toetusskeem on taastuvenergia tootjatega saavutatud kompromisslahendus, mis hoiab võrreldes praegu kehtiva skeemiga tarbijatele 2020 aastani kokku kuni 300 miljonit eurot taastuvelektri eest makstavat tasu.
    Eelnõu kohaselt on toetatav elektrikogus sõltuv taastuvenergia eesmärgist ning toetused on seotud elektrienergia ja CO2 turuhinnaga. Uus skeem hõlmab juba rajatud või rajamisel olevaid taastuvelektri tootmisüksusi.
    Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul peab Eesti oluliseks taastuvatest allikatest elektri tootmist, kuid eelkõige tuleb silmas pidada inimeste huve. „Taastuvenergia toetuse vähendamine kajastub kindlasti elektriarvetel ja leevendab elektrihinna tõusu,“ lisas ta.
    Taastuvenergia tootmismahud Eestis on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, moodustades mullu Eesti elektritarbimisest 13 protsenti. Kuna taastuvenergia tootmine on oluliselt kallim kui konventsionaalsetest allikatest tulev elekter, on see muutunud tarbijatele märkimisväärselt koormavaks, moodustades ligi kümnendiku elektriarvest.
    Viimastel aastatel tehtud investeeringute abil on jõudsalt kasvanud eriti biomassist toodetud elektrienergia osa, moodustades kõigist tootjatele välja makstud taastuvenergia toetustest käesoleva aasta teises kvartalis 76 protsenti.
    Tänane taastuvelektri toetus on fikseeritud muutumatu määrana (53,7 €/MWh) võrdselt kõigile tootjatele, mida Elering maksab toetusena iga toodetud MW/h taastuvelektri eest lisaks tulule, mida tootja teenib elektrienergia müügi eest turule. Turuhinna tõustes võimaldab selline skeem põhjendamatult suurt tulukust, sest sõltumata turuhinnast on makstav toetus muutumatu.
    Riigi makstavate toetuste abil saavutatav investeeritud kapitali tootlus, mis on suurem kui 10-12 protsenti, on vastuolus Euroopa Liidu riigiabi suunistega ning kvalifitseeritav kui keelatud riigiabi  ehk ülekompenseerimine.
    Lisaks praeguse toetusskeemi ebaproportsionaalsusele muutuvad taastuvelektri toetused järgmisest aastas täielikult avaneva elektrituru valguses riigiabiks. Toetusskeemile on vaja taotleda ka Euroopa Liidu luba. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Nädala lood: Enefit Greeni triumf ja kuidas kurikuulus ärimees oma esimese miljoni teenis
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Indrek Kasela Enefiti IPOst: kodanikuna takka ei kiida, aga investorina olnuks patt mitte osaleda
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.