Põllumajanduses tuleb edu toetuste ja kõva tööga

Eesti põllumajandusettevõtjad on tõendanud, et tagasipöördumine ajaloolise tegevusala juurde on ennast õigustanud isegi olukorras, kus tegutseda on tulnud euroliidu raamistikus ebavõrdsetes konkurentsitingimustes. Tõsiasi, et Eesti põllumajandustoetused on olnud väiksemad kui nn vanas Euroopas, ei ole Eesti firmasid arenemast ja investeerimast takistanud.Hinda, mida põllumajandustootjad on edu eest maksnud, teavad nad kõige paremini küllap ise. “Kõik päevad tööl, palka õieti ei saa – nii tulebki rentaablus,” võttis edu saladuse kokku 57protsendise rentaablusega Hiiumaa pereettevõtte omanik. Ilma puhkuseta töötamine, kulude madalal hoidmine ja võimalikult palju investeerimine ehk siis hulganisti tööd ja vaeva ning kulude range silmaspidamine on see võluvõti, millega häid tootlusnumbreid näidata.

Hulk investeeringuid. Põllumajandusse on investeerinud nii Eesti ettevõtjad, kelle põhitegevus on hoopis muus valdkonnas, kui ka välisinvestorid. Aravete Agro enamusosalus on läinud Austria investorite kätte, kellele kuulus juba enne seda ostu Eestis kuus piimafarmi. Vao Agro on ära ostnud samuti austerlane, Estonian Celli ainuomanik Alfed Henzel. Jäme ots on praeguse seisuga siiski kohalike ettevõtjate käes.Välisinvestoritele kuuluvad põllumajandusettevõtjad saavad PRIA toetustest kõigest umbes kümnendiku. Väliskapitali tulekusse on üldiselt suhtutud heatahtlikult, sest see aitab kaasa tootmise efektiivistumisele ja loob uusi töökohti. Muude tegevusalade põllumajandusse investeerinud ettevõtjad on otsesõnu väljendanud, et usuvad põllumajandusse ning võimalusse sel alal kasumisse jääda, ent vähetähtis ei ole motivaatorina ilmselt ka teatav missiooni- ja maa harimisega seotud kodutunne.

Kannatlikkus ja pühendumine. Põllumajandus ja toiduainetööstus ongi alad, kus pühendumuse, töökuse ja pika meeleta pole just palju peale hakata. Kasum tuleb kätte raskelt ning selleni jõudmiseks on vaja kannatlikkust. Joakim Heleniuse plaan luua Kesk-Eestisse ELi suurim piimafarm võiks kõlada suurustamisena, kui juba tehtud investeeringud ei tõendaks plaanide tõsidust. Kasumini, tõsi, on ilmselt aga veel pikk tee.Samas sai aprillis ASilt Tere koondamisteate rohkem kui sada inimest, sest Oliver Kruuda otsustas ettevõtte Tallinnast minema viia ning ootab nüüd käibe paranemist hoopis koostööst Vene piimatootjate ühendusega. Näpud on kõrvetanud ka Rein Kilk Werol Tehaste ja Lihameistri pankrotistumise ning Pere kontserni hättasattumisega. Toidutööstusel tervikuna aga läks eelmisel aastal hästi, kokku 46 miljoni euroni ulatuv kasum kõneleb ise enda eest.Äripäeva edetabel näitas, et kasumlikumad põllumajandusettevõtted tegutsevad Hiiumaal. Tabeli tipus troonivad piimakarja ja tõuveiste kasvatajad on ka mitmekümnete tuhandete eurode väärtuses toetust saanud. Samas on nii mitmedki Eesti ettevõtjad väljendanud veendumust, et hakkama saadaks ka ilma toetusteta, seda muidugi juhul, kui ka mujal Euroopas põllumajandust ei subsideeritaks.Kuni aga toetuste süsteem kehtib, ei saa nende kasutamist nõrkuse tunnuseks pidada.