Võitjafirma tegevusel kahtlusevari

30ndates aastates vene noormeestele Maksim Sorokinile ja Dmitri Perepelitsõnile kuuluva ettevõtte kontor asub Tornimäe 7 büroomaja 10. korrusel. Seal on peen nahkmööbel ja seintel kuldsetes raamides maalid. Siin pole näha dokumente, eskiise, projekte ega tüüpilist büroosegadust. On ainult vaade, mis maksab. Siia on registreeritud 2005. aastal loodud kinnisvarafirma Estonian Real Estate, mis tegeleb kinnisvara müügiga, samuti teised Sorokini ja Perepelitsõniga seotud firmad. Näiteks Fond Control, Reserv Invest, Via Prima Millardum ja alles septembris loodud VPM Invest.

Käive tegi hüppe. Meestele kuuluv Fond Control kasvatas mullu aastaga käivet üle kolme korra,  442 000 euroni, ja võitis möödunud nädalal ilmunud Äripäeva kinnisvarabüroode TOPi.

Kriisi ajal tekkis Sorokinil ja Perepelitsõnil idee hakata ostma nn odavmüüki paisatud kinnisvara, see kiiresti renoveerida ja maha müüa. Ostetud objektid oli müüki pannud Tallinna linn, kohtutäiturid või pankrotihaldurid.

“Kriisi ajal mõtlesime Maksimiga, et pole paha hakata selle kinnisvaraga tegelema, ja nüüd oleme müünud juba üle 100 objekti,” räägib Perepelitsõn. Ta lisab, et tal on kinnisvaravaldkonnas kogemus juba aastast 2000, Sorokin on enda sõnul viis aastat töötanud arhitektuuribüroos. Tema tegeleb rohkem ehituse, Dmitri kinnisvaraga.

Perepelitsõni sõnul nägid nad kinnisvaraturu kriisi ajal, et 3–4toaliste korterite müük ei läinud hästi. Seetõttu keskenduti odavmüügis olnud kinnisvarale. “Oleme linnalt palju kortereid ostnud, kuid nüüd enam mitte, sest linnal ei ole enam midagi müüa,” ütleb Perepelitsõn. “Me ostame igalt poolt, inimesed teavad, millega tegeleme, ja pakuvad ka ise. Saame korteri välja osta mõne päevaga, reageerime kiiresti,” rääkis ta.

Tööd erinevas hinnaklassis. Perepelitsõni sõnul sõltub korterite renoveerimise tase korteri asukohast ja kortermaja olukorrast. “Meil on esimese taseme ja teise taseme renoveerimisklass, st kas teeme kosmeetilise või kapitaalremondi,” selgitas ta. Kosmeetilise remondi puhul kasutatakse odavamaid materjale ja sanitaartehnikat, kapitaalremondi puhul on viimistlus kallim.

Meeste tulevikuplaanid on aga kõrgelennulised. “Meie plaan on selline, et ehitada Tallinna kõrvale väike linn. Seal võiks olla infrastruktuur, lasteaiad, kortermajad ja eramud. See parandaks linna majanduslikku olukorda, paljud inimesed saaksid seal ehitusel tööd,” räägivad ettevõtjad vaheldumisi.

Nende jutt vaikses kontoris kõlab utoopiliselt. Peale kahe omanikust juhatuse liikme – Sorokini ja Perepelitsõni – ning kolmanda, videokaameraga ajakirjanikuga kohtumist jäädvustava mehe pole kontoris ühtegi hingelist näha. Omanike sõnul käivat siin aeg-ajalt raamatupidaja, projekteerija jt.

kinnisvarabürooOmanikud: 50% Maksim Sorokin, 50% Dmitri PerepelitsõnTegevjuht: Maksim Sorokin2011 Tulemused:käive 442 000 eurot,võrreldes 2010. aastaga oli kasv 3,39kordneärikasum 128 000 eurot, võrreldes 2010. aastaga teeniti kasumit 104 000 eurot ehk üle viie korra enam.

Tallinna linnaplaneerimisamet viis Fond Controli objektide suhtes läbi haldusmenetluse, tegi ettekirjutused ja nõuab ehitustegevuse peatamist ning mitteeluruumide kehtiva projektiga vastavusse viimist. Haldusmenetluse kokkuvõte on edastatud munitsipaalpolitseile, kelle pädevuses on algatada väärteomenetlus ning määrata trahv.Fond Control ostis Tallinna linnalt mitu mitteeluruumi ja asus neid ümber ehitama, kuid ehitusluba selleks linnalt ei taotletud. Nii on juhtunud näiteks Endla 28 kolme mitteeluruumi, Paide 5 ja Järveotsa tee 2 ruumidega.Tallinna linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonnast selgitati, et valdavalt oli tegemist mitteeluruumidega, mis jagatakse väiksemateks eraldikasutatavateks ruumideks, kusjuures igasse neist rajatakse sanitaarruum. Kui ruumide remont – seinte, põrandate ja lagede katmine uue viimistluskattega – ei ole ehitusluba nõudev tegevus, siis ehitise tehnosüsteemide muutmine nõuab vastavalt ehitusseadusele kirjalikku nõusolekut. Samuti peab ehitusluba taotlema, kui muudetakse või asendatakse ehitise piirdekonstruktsioone ning kandekonstruktsioone. Seda aga Maksim Sorokinile ning Dmitri Perepelitsõnile kuuluv ettevõte taotlenud ei ole.Mis puudutab võimalikke trahve, siis ütleb Perepelitsõn,  et see on tavaline praktika. “Ettekirjutus on sisuliselt hoiatus, et peame mõne asja kooskõlastama. Ostame kinnisvara ja hakkame kohe tegema projekte, samal ajal võime alustada renoveerimist,”  selgitas Sorokin. Ehituse ajal aetakse korda ka paberimajandus linnaga, lisas ta. “Trahvi ei ole veel meile tehtud ja me ei saa ka trahvi, kuna ajame

need asjad korda,”  kinnitasid nad.Kui Tallinna linnaplaneerimisamet ettevõtte vastu huvi hakkas tundma, lõid omanikud aga uue keha – VPM Investi.

Fond Controli omanikele kuulub kinnisvaramüügiga tegelev Estonian Real Estate. Ettevõtte kodulehe järgi pakub firma hoiustamisteenust, lubades tootluseks koguni kuni 16% aastas. Klient ei pea süvenema aktsiaturgu, jälgima valuutakursse, muretsema pensionifondide käekäigu pärast, jälgima väärismetalli hinna kõikumist jne. Selleks, et püsivalt saada lisatulu, piisab vaid lepingu sõlmimisest meie asutusega, reklaamib Fond Control end oma kodulehel.Finantsinspektsiooni pressiesindaja ütles, et Fond Controli osutatav teenus võib kvalifitseeruda väärtpaberituru seaduse tähenduses ka investeerimisteenuseks. Lähtudes Fond Controli veebilehel toodust ning krediidiasutuste seaduses sätestatust, võib finantsinspektsiooni hinnangul Fond Controli tegevus eeldada finantsinspektsiooni tegevusluba. Seda luba pole aga inspektsioon ettevõttele väljastanud.Perepelitsõni sõnul ei ole neil aga vaja taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba. “Jah, oleme selle positsioneerinud hoiusena, kuid juriidiliselt on tegemist krediidiga. Inimesed annavad meile krediiti, mis on tagatud kinnisvaraga. Ühtlasi pakume inimestele hoiuse eest tootlust kuni 16%, mis on Eestis üks kõrgemaid,” ütles Perepelitsõn.

Mitu ettevõttelt Fond Control kinnisvara ostnud klienti on pettunud. “Nende müüginipp on kiirus. Meile näidati korterit ühel päeval vaid 15 minutit ning väideti, et müügiga on väga kiire ja kui kohe käsiraha ei maksa, on teised ostjad juba olemas. Lisaks sooviti tungivalt sularaha, mida näiteks minul polnudki kohe võtta,” rääkis naine, kes ostis paar kuud tagasi korteri Tartu maantee 69 majja. Hiljem selgus, et majaühistul on vaidlus kõrvalkinnistu omanikuga servituudi seadmise pärast.“Nad oleks pidanud mind sellest teavitama, sest on kaalutud ka selle maja lammutamist. Maja koosneb kahest osast, üks on kahekorruseline, teine ühekorruseline. Viimane on korda tehtud, kuid kahekorruseline on lagunenud hoone. Suur tee, mida nad plaanivad sinna teha, võib tähendada seda, et maja lihtsalt kukub kokku,” rääkis ostja.

Pealt korralik, seest hallitab. Äripäev on rääkinud veel mitme firmalt Fond Control kinnisvara ostnud inimesega ning nad on ettevõtte tegevuse suhtes kriitilised. “Survestati kiiresti ostma. Tagantjärele tundub, et nende eesmärk müügil ongi see, et klient ei jõuaks kinnisvara tausta uurida,” ütles reklaami vallas tegutsev noormees, kes firmalt Vilmsi tänavale korteri ostis. Kiiruga ostetud korter oli pealtnäha korralikult remonditud, kuid asi võttis talvel sootuks teise pöörde.“Talvel külmusid torud ära ja ühe toa põranda parkett tuli tervenisti üles võtta. Sealt tulid välja mädanenud ja hallitanud palgid, kõik ehituspraht oli loobitud põranda alla. Hallitus levis koguni seinale, talvel on sein härmas,” rääkis ta. Vannitoa põranda isolatsioon puudub, seetõttu on ka elektrikütte kasutamine seal võimatu – pole ju maapinda mõtet raha matta. Garantiid ettevõte ei andnud ja kui jutt kompensatsioonile läks, oli firma nõus kinni maksma ainult materjalid, rääkis noormees. Kunderi tänavale sel kevadel mitteeluruumi ostnud mees ütles, et tema teadis, mida ta ostab.

“Tegemist oli keldriruumiga. Ostsin ja müüsin maha ka. Oli selline keldrikorrusel asuv laoruum. Ma teadsin, mida ma ostan, ja mulle nad seda korteri pähe ei müünud. Pealtnäha oli see üles vuntsitud, näis pakazuha,” rääkis ta.Dmitri Perepelitsõni sõnul on ainult mõni üksik klient olnud rahulolematu. “Oleme müünud juba üle 100 objekti ja peab märkima, et nendest nelja puhul oli vajalik tegeleda garantiiremondiga ehk ostjad pöördusid pärast ostu probleemidega meie poole,” rääkis ta. Võrreldes konkurentidega on see Perepelitsõni sõnul väike number. Mis aga puudutab Vilmsi tänava korterit, kus omanikul tuli põrand üles võtta, siis maksis ettevõte Perepelitsõni kinnitusel ostjale kompensatsiooni.