• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu firmad kulutavad autodele

    Paljud tööandjad lubavad ametiautot kasutada vaid tööle ja koju sõitmiseks või vaid juhul, kui töötaja kütuse ise ostab või kompenseerib. Tööandja piirang on ka see, kas mõni kaastöötaja vajab samal ajal ametiautot töökohustuste täitmiseks või mitte, selgus CV-Online'i küsitlusest.

    Oktoobris avaldatud CV-Online ja Avis autorendi küsitlustulemused kinnitavad, et 80% tööandjatest võimaldab vähemasti osadel töötajatel töövälisel ajal ametiautot kasutada, vahendab Äripäeva ajakiri Logistikauudised.
    CV-Online'i turundusjuhi Heiko Grossi sõnul võimaldab protsentuaalselt enim tööandjaid töövälisel ajal ametiautot kasutada tippjuhtidel ja juhatuse liikmetel, keskastmejuhtidel ning müügiesindajatel. Vähim on tööauto kasutamiseks luba oskustöölistel, assistentidel ja klienditeenindajatel. Mõned tööandjad aga maksavad töötajatele autkompensatsiooni ning sellest tulenevalt on auto pidevalt töötaja valduses.
    Veerandil küsitlusele vastanutest organisatsioonidest jääb firma autoga seotud igakuised kulud vahemikku 100-200 eurot ja veerandil 201-300 euro vahele. Ligi 35% vastanuist jäävad autoga seotud kulud üle 300 euro ja 15% alla 100 euro kuus. Sellesse numbrisse on sisse arvestatud kõik autoga seotud kulud peale kütuse.
    Keskmiselt kõige kõrgemad kulutused ettevõtte autodele tehakse Tartumaal, väikseimad kulutused aga Läänemaal ning Saaremaal ja Hiiumaal.
    Avise autorendi ja täisteenusliisingu juhi Hardi Isoki kogemusel kehtestavad Eesti ettevõtted reeglina auto kasutamiseks hinnalimiidid vastavalt töö iseloomule või ametipositsioonile. Tihtipeale jäetakse aga reguleerimata, millistel põhimõtetel ettevõttesse autosid valitakse. Valik tehakse sageli auto ostuhinna ja jääkväärtuse põhjal, kuid jäetakse analüüsimata, milline võiks olla mõistlik kasutusperioodi pikkus ning milliseks võiksid kujuneda jooksvad vältimatud kulud autodele. Tulemusena tekib olukord, kus näiliselt ollakse sõiduki kasutuskuludelt limiidi piires, aga tegelikult ületavad planeerimatud kulud olulisel määral eelarve piire.
    Avise kogemuste põhjal on auto ettevõttesse auto valimisel tähtis ka sõiduki varustuse tase. Isoki soovitusel tuleb varustus valida järelturu eelistuste järgi, sest nii suureneb olulisel määral paindlikus vajadusel autost keset lepingu perioodi loobuda. Ettevõtte jaoks ei ole auto ostul kulu ja risk mitte ostuhind, vaid vara amortisatsioon ajas, mis on otseses sõltuvuses järelturu nõudlusest ja eelistustest.
    Tööandjad kasutavad kõige aktiivsemalt sõidukite hankimisel liisimise võimalust, mida on kasutanud peaaegu 75% vastanuist, sõiduki välja ostmist on kasutanud pisut üle 45%. Töötajatelt on autot rentinud veidi alla 40% tööandjatest ja teistelt firmadelt ligi 17% tööandjatest. Seejuures mitut erinevat sõiduki hankimise viis on kasutanud veidi üle poole tööandjatest. Täisteenusliisingut on kasutanud 38% uuringus vastanuist.
    Uuele töötajale sõiduki hankimisel on tööandjad kõige tihedamini kasutanud sõiduki rentimist töötajatelt (37% juhtudest) ja uue sõiduki liisimise võimalust (37%), kasutatud sõiduki liisimist (12%), sõiduki rentimist katseaja perioodiks (7%) ja sõiduki väljaostmist (7%).
    Küsitlusele vastas üle 320 erinevas suuruses tööandja üle Eesti ja küsimused puudutasid B kategooria sõidukite haldamist ja hankimist.
    Firma autoga seotud igakuised kulud
    (kulu ja ettevõtete hulk)
    Alla 100 euro 15%
    100-200 eurot 25%
    201-300 eurot 25%
    Üle 300 euro 35%
    Autor: 1321-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.