• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Audit: taastuvenergia projekte ei peaks tarbija kinni maksma

    Riigikontroll leiab oma värskelt avaldatud raportis, et taastuvenergia investeeringud ei peaks tulema taastuvenergia tasuna tarbijatelt, nagu see on seni valdavalt toimunud.

    „Selle asemel saaks taastuvenergia arendamiseks ja elektrivõrkude ehitamiseks kasutada Euroopa Liidu heitmekvootide kauplemise tulusid. Samuti on Euroopa Liit taastuvenergia direktiiviga ette näinud riikide koostöö, mille järgi annab üks riik näiteks raha teise riigi taastuvenergia arendamiseks. Vastutasuks saab raha andnud riik näidata talle seatud Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärgi täitmist,“ seisab raportis.Riigikontroll lisab, et nimetatud koostöömehhanismid pole ELis veel tööle rakendunud. Koostöö tegemine eeldab, et Eesti riigil on pikaks ajaks ja selge plaan, kuidas taastuvenergiat arendada, ja tahe teiste riikidega koostööd teha.Riigikontrolli hinnangul tuleb riigil juba lähiajal otsustada, kuidas arendada edasi taastuvenergiat, kui EL on võtnud eesmärgiks jõuda 2050. aastaks pea süsinikuvaba elektritootmiseni.Riigikontrolli raporti kohaselt on 10–15 aasta pärast mõistlik elektrit toota valdavalt taastuvatest energiaallikatest. Seetõttu tuleb taastuvatest allikatest elektritootmist edasi arendada ning välja selgitada, kui palju see maksab.Raportis leitakse, et Eestis on taastuvenergia arendamiseks head tingimused. Märkimisväärne potentsiaal on nii tuule- kui ka biomassienergial, kuid sellest ei piisa kogu prognoositud elektritarbimiseks.Hinnangute järgi saaks tuuleenergiast aastas elektrit toota ca 2 TWh, ilma et see tooks kaasa tõrkeid elektrisüsteemis, ning biomassist võiks koostootmisjaamades toota elektrit kuni 3,8 TWh aastas.Eestis tarbiti aastal 2011 kokku elektrit ca 7,1 TWh ning prognoosi järgi suureneb tarbimine aastaks 2025 ca 11–12 TWh aastas.Et tuuleenergia potentsiaali täielikult kasutada, tuleks riigikontrolli hinnangul Eestisse rajada meretuulepargid. Ekspertide hinnangu järgi on võimalik praegu Eesti elektrisüsteemiga ühendada ligikaudu 900 MW tuulikuid ilma, et see tooks kaasa tõrkeid elektrisüsteemis.ASile Elering on tuuleenergia arendajad teada andnud, et aastaks 2021 on elektrivõrku ühendatud 817 MW maismaatuulikuid. Selleks et rajada üle 900 MW võimsusega tuuleparke, on vaja ehitada tasakaalustav ja kiirelt käivitatav elektrijaam (nt gaasi- või pumphüdroelektrijaam), piirata tuuleparkide toodangut või rajada elektriühendusliin Rootsi või Norraga. Nende riikide hüdroelektrijaamad võimaldaksid tasakaalustada meie tuuleenergia tootmise kõikumist.„Uusi elektrijaamu rajatakse kõikjal Euroopas toetuste abil. Nagu kõigil Euroopa riikidel on ka Eestil olemas taastuvenergia toetusskeemid. Tuuleenergia arendamist mõjutab Eesti praegune tuuleelektri toetamise piirmäär. Näiteks makstakse taastuvenergiatoetust kuni 600 GWh toodetud tuuleenergia eest aastas ning see kogus täitub prognoosi kohaselt juba 2013. aastal.Majandus- ja kommunikatsiooniministril on plaan see piirang kaotada. Lisaks on taastuvenergia arendamist takistanud see, et riik on maksnud sama suurt toetust biomassist, biogaasist, tuulest ja päikesest elektri tootjatele. Uuema tehnoloogiaga energiaallikad aga vajaksid rohkem toetust (näiteks biogaas, päikeseenergia, väikese võimsusega koostootmisjaamad).Elektritootjatele toetuste kavandamisel tuleb silmas pidada ka seda, et toetust maksab Eesti tarbija, samas kui elektrienergiat müüakse kogu Balti- ja Põhjamaade turupiirkonnas,“ lisatakse riigikontrolli aruandes.
    Loe ka teisi tööstusuudiseid Äripäeva teemaveebist toostusuudised.ee.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.