• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolmas sammas – eripensionide alternatiiv?

    Vabatahtlik pensionikogumine pole endiselt in, ehkki võimalus maksuvabalt kolmandasse sambasse investeerida on olnud meil juba viimased neliteist aastat . Kui teise samba fondide maht ületas just äsja 1,4 miljardi euro piiri, siis kolmanda samba fondides on raha vähem kui 0,1 miljardi euro eest. Olukord võib veidi aga muutuda, kui eripensionide reformi käigus hakatakse osa riigialamaid premeerima kolmanda samba osakutega. Niisamuti loodavad pangad, et ka osa ettevõtjaid hakkab oma töötajaid motiveerima kolmanda samba osakutega.

    Veidi enam kui pooleteise kuu pärast hakkab riik 143 kümne ja enama aastase staažiga vanglaametniku pensionipõlve kindlustama maksetega kolmandasse pensionisambasse. Tegemist on märgilise sündmusega, kuna tegemist on esimese riigiasutusega, mille kolmanda pensionisamba makseid hakkab riik kinni maksma.
    Märkimisväärne on ka see, et kasutatakse ära maksimaalset tulumaksusoodustust ehk makse suuruseks on 15% palgast. Swedbank Investeerimisfondide tegevjuht Loit Linnupõld pakub, et praegu võiks 46 500 kolmanda pensionisamba kliendist olla selliseid, kes 15% palgast kolmandasse sambasse panevad, ehk vaid paarsada. Linnupõld märgib, et ka ta ise käib nende väheste hulka.
    Eripensionisüsteemi aeglane reform. Pikka aega on riik püüdnud reformida eripensionide süsteemi, mis on muutunud riigi jaoks aasta aastalt kulukamaks ja neelab sel aastal riigieelarvest 18,3 miljonit eurot. Väikesed sammud paremuse poole on astutud. Tulevased riigikontrolörid ja õiguskantslerid enam 2013. aastal eripensioni saama ei hakka. Kuid laual on ka võimalus, et ametnike motiveerimiseks ja pensionipõlve kindlustamiseks hakatakse tulevikus kasutama kolmandat pensionisammast.
    “Rahandusministeerium on koostamas laiemat analüüsi kolmanda samba maksete kohta töötaja eest, kus vaadeldakse ka eripensioneid. Tulemused selguvad 2013. aasta esimeses pooles,” märgitakse Jürgen Ligi juhitavast ministeerimist.Rahandusministeeriumi pressiosakonna sõnul on tegemist põhimõttelise otsusega, kas valida riigitöötajate tasustamise üheks osaks maksed kolmandasse sambasse.
    Pensionifondide juhid suhtuvad uute klientide juurdetulekusse igati positiivselt. “Väga positiivne algatus. Eriti just selles mõttes, et ära kasutatakse kogu 15% maksusoodustuse limiit,” märgib Indrek Holst. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht peab aga kümneaastase staaži nõuet liiga pikaks. “Meeles peab pidama tõsiasja, et pensioni kogumine omab suuremat efekti, kui seda teha pikema aja jooksu,” märgib Holst, kelle sõnul on näiteks SEB III samba skeemis minimaalseks staažiks nõutud üks aasta.
    Et tegemist on positiivse algatusega, tunnistab ka Nordea Pension Estonia juht Angelika Tagel. “Tegemist on hea algatusega ja on tervitatav, et tööandjad pakuvad panust töötajate pensionikogumisse.”  Samas toob ka Tagel välja, et raha peaks fondidesse koguma võimalikult pikka aega. “Meeles tuleks pidada põhimõtet, et kui soovitakse kogutud rahast elada nt 20 aastat, peaks olema kogumisperiood kaks korda pikem.
    Kawe Kapitali juhatus liige Kristjan Hänni suhtub vanglaametnike tuleviku kindlustamisse III pensionisamba kaudu samuti hästi. “Kolmas sammas on mõnes mõttes kindlam rahapaigutus kui II sammas, kus riigi käpad selgelt kogu aeg sügelevad maksete peatamiseks (nagu Eestis kriisiaastatel) ja hullemal juhul kogu süsteemi riigistamiseks (Ungari ja Portugal),” toob Hänni välja hoiatavad näiteid.
    III sammast on II kõrvale hädasti vaja. Kolmandale sambale oodatakse aga siiski positiivset restarti. “Usun, et vanglaametnikke puudutav tööandjapensioni rakendamine avab teema ka muudele avaliku sektori töötajatele ning suuremates ettevõtetes kollektiivlepingute alusel töötavatele inimestele. Lihtne ja läbipaistev palgasüsteem, mille üheks osaks oleks tööandjapoolsed maksed III samba pensionifondidesse, võiks vabalt asendada praegust riiklike eripensionide süsteemi,” märgib Linnupõld.
    Ka Holsti sõnul on tervitatav, kui eripensioni lubadusi hakatakse ellu rakendama kolmanda samba kaudu. “Tegelikult tähendab see selgelt finantseerimisaluste muutmist, mille järgi liigutakse ette finantseeritavale pensioniskeemile,” lisab Holst.
    Raha on III sambasse aga hädasti vaja. Holst märgib, et SEB arvutuste baasil peaks eestlastel olema II ja III sambas (praegustes hindades) kokku ligi 30 miljardit eurot ehk ära katta keskmiselt 65% asendusmäär (pensioni suurus võrreldes palgaga). II sammas peaks sealt ära katma 12 miljardit eurot. Ülejäänu tuleks aga leida III sambast.
    Nordea: tööandja pensionid  võiks hakata kiiresti kasvama
    2012. aasta algusest on saanud tööandjad teha senisest soodsamalt sissemakseid töötaja kolmanda samba fondidesse ja kindlustustoodetesse. Kuigi praegu ei soovitud Äripäevale nimetada ühtegi firmat, kes oleks tööandjapensionisüsteemiga liitunud (peale pankade endi), siis pangad pole kaotanud lootust ning ootavad ka kolmandas sambas raha liikumahakkamamist. “Tagasiside meie enda klientidelt ning naaberriikide praktika annavad alust eeldada, et järgmisel aastal kasvab hüppeliselt ettevõtete arv, kes otsustavad tööandjapensioni kasuks,” märgib Angelika Tagel. Muutused ei toimu Nordea Pensions Estonia juhi sõnul üleöö ning on täiesti mõistetav, et tööandjad vajavad oma motivatsioonisüsteemide muutmiseks ja täiendamiseks aega.Teised turuosalised tööandjapensionile kiiret muutust paremuse suunas veel ei oota. Indrek Holsti sõnul on SEB-l klientide hulgas küll ettevõtteid, kes on loonud või loomas tööandjapensionit, aga siiani pole keegi neist soovinud enda valikuid avalikult kommenteerida. “Saame aru, et tegemist on pikaajalise protsessiga. Seda eelkõige põhjusel, et ettevõtetel pole mingit otsest finantsilist kasu sellest ja oodatakse, milliseks kujuneb tööjõuturu suhtumine.” Holst tõi välja, et Lätis ja Leedus on sellega Eestist parem seis, kuna töötajate pensionimakseid saab piiratud ulatuses ilma maksudeta tasuda (Eestis tuleb maksele lisaks tasuda sotsiaalmaks – toim)Loit Linnupõllu sõnul on tööandjapensioni maksete tegemiseni praefuseks jõudnud Swedbankis paar ettevõtet, ning nende tähelepanu on suunatud juhtide ning võtmeisikute motiveerimisele. “Aga laiema töötajaskonna katmiseni on ilmselt veel pikk maa,” arvab ka Linnupõld.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.