Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolmas sammas – eripensionide alternatiiv?

    Vabatahtlik pensionikogumine pole endiselt in, ehkki võimalus maksuvabalt kolmandasse sambasse investeerida on olnud meil juba viimased neliteist aastat . Kui teise samba fondide maht ületas just äsja 1,4 miljardi euro piiri, siis kolmanda samba fondides on raha vähem kui 0,1 miljardi euro eest. Olukord võib veidi aga muutuda, kui eripensionide reformi käigus hakatakse osa riigialamaid premeerima kolmanda samba osakutega. Niisamuti loodavad pangad, et ka osa ettevõtjaid hakkab oma töötajaid motiveerima kolmanda samba osakutega.

    Veidi enam kui pooleteise kuu pärast hakkab riik 143 kümne ja enama aastase staažiga vanglaametniku pensionipõlve kindlustama maksetega kolmandasse pensionisambasse. Tegemist on märgilise sündmusega, kuna tegemist on esimese riigiasutusega, mille kolmanda pensionisamba makseid hakkab riik kinni maksma.
    Märkimisväärne on ka see, et kasutatakse ära maksimaalset tulumaksusoodustust ehk makse suuruseks on 15% palgast. Swedbank Investeerimisfondide tegevjuht Loit Linnupõld pakub, et praegu võiks 46 500 kolmanda pensionisamba kliendist olla selliseid, kes 15% palgast kolmandasse sambasse panevad, ehk vaid paarsada. Linnupõld märgib, et ka ta ise käib nende väheste hulka.
    Eripensionisüsteemi aeglane reform. Pikka aega on riik püüdnud reformida eripensionide süsteemi, mis on muutunud riigi jaoks aasta aastalt kulukamaks ja neelab sel aastal riigieelarvest 18,3 miljonit eurot. Väikesed sammud paremuse poole on astutud. Tulevased riigikontrolörid ja õiguskantslerid enam 2013. aastal eripensioni saama ei hakka. Kuid laual on ka võimalus, et ametnike motiveerimiseks ja pensionipõlve kindlustamiseks hakatakse tulevikus kasutama kolmandat pensionisammast.
    “Rahandusministeerium on koostamas laiemat analüüsi kolmanda samba maksete kohta töötaja eest, kus vaadeldakse ka eripensioneid. Tulemused selguvad 2013. aasta esimeses pooles,” märgitakse Jürgen Ligi juhitavast ministeerimist.Rahandusministeeriumi pressiosakonna sõnul on tegemist põhimõttelise otsusega, kas valida riigitöötajate tasustamise üheks osaks maksed kolmandasse sambasse.
    Pensionifondide juhid suhtuvad uute klientide juurdetulekusse igati positiivselt. “Väga positiivne algatus. Eriti just selles mõttes, et ära kasutatakse kogu 15% maksusoodustuse limiit,” märgib Indrek Holst. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht peab aga kümneaastase staaži nõuet liiga pikaks. “Meeles peab pidama tõsiasja, et pensioni kogumine omab suuremat efekti, kui seda teha pikema aja jooksu,” märgib Holst, kelle sõnul on näiteks SEB III samba skeemis minimaalseks staažiks nõutud üks aasta.
    Et tegemist on positiivse algatusega, tunnistab ka Nordea Pension Estonia juht Angelika Tagel. “Tegemist on hea algatusega ja on tervitatav, et tööandjad pakuvad panust töötajate pensionikogumisse.”  Samas toob ka Tagel välja, et raha peaks fondidesse koguma võimalikult pikka aega. “Meeles tuleks pidada põhimõtet, et kui soovitakse kogutud rahast elada nt 20 aastat, peaks olema kogumisperiood kaks korda pikem.
    Kawe Kapitali juhatus liige Kristjan Hänni suhtub vanglaametnike tuleviku kindlustamisse III pensionisamba kaudu samuti hästi. “Kolmas sammas on mõnes mõttes kindlam rahapaigutus kui II sammas, kus riigi käpad selgelt kogu aeg sügelevad maksete peatamiseks (nagu Eestis kriisiaastatel) ja hullemal juhul kogu süsteemi riigistamiseks (Ungari ja Portugal),” toob Hänni välja hoiatavad näiteid.
    III sammast on II kõrvale hädasti vaja. Kolmandale sambale oodatakse aga siiski positiivset restarti. “Usun, et vanglaametnikke puudutav tööandjapensioni rakendamine avab teema ka muudele avaliku sektori töötajatele ning suuremates ettevõtetes kollektiivlepingute alusel töötavatele inimestele. Lihtne ja läbipaistev palgasüsteem, mille üheks osaks oleks tööandjapoolsed maksed III samba pensionifondidesse, võiks vabalt asendada praegust riiklike eripensionide süsteemi,” märgib Linnupõld.
    Ka Holsti sõnul on tervitatav, kui eripensioni lubadusi hakatakse ellu rakendama kolmanda samba kaudu. “Tegelikult tähendab see selgelt finantseerimisaluste muutmist, mille järgi liigutakse ette finantseeritavale pensioniskeemile,” lisab Holst.
    Raha on III sambasse aga hädasti vaja. Holst märgib, et SEB arvutuste baasil peaks eestlastel olema II ja III sambas (praegustes hindades) kokku ligi 30 miljardit eurot ehk ära katta keskmiselt 65% asendusmäär (pensioni suurus võrreldes palgaga). II sammas peaks sealt ära katma 12 miljardit eurot. Ülejäänu tuleks aga leida III sambast.
    Nordea: tööandja pensionid  võiks hakata kiiresti kasvama
    2012. aasta algusest on saanud tööandjad teha senisest soodsamalt sissemakseid töötaja kolmanda samba fondidesse ja kindlustustoodetesse. Kuigi praegu ei soovitud Äripäevale nimetada ühtegi firmat, kes oleks tööandjapensionisüsteemiga liitunud (peale pankade endi), siis pangad pole kaotanud lootust ning ootavad ka kolmandas sambas raha liikumahakkamamist. “Tagasiside meie enda klientidelt ning naaberriikide praktika annavad alust eeldada, et järgmisel aastal kasvab hüppeliselt ettevõtete arv, kes otsustavad tööandjapensioni kasuks,” märgib Angelika Tagel. Muutused ei toimu Nordea Pensions Estonia juhi sõnul üleöö ning on täiesti mõistetav, et tööandjad vajavad oma motivatsioonisüsteemide muutmiseks ja täiendamiseks aega.Teised turuosalised tööandjapensionile kiiret muutust paremuse suunas veel ei oota. Indrek Holsti sõnul on SEB-l klientide hulgas küll ettevõtteid, kes on loonud või loomas tööandjapensionit, aga siiani pole keegi neist soovinud enda valikuid avalikult kommenteerida. “Saame aru, et tegemist on pikaajalise protsessiga. Seda eelkõige põhjusel, et ettevõtetel pole mingit otsest finantsilist kasu sellest ja oodatakse, milliseks kujuneb tööjõuturu suhtumine.” Holst tõi välja, et Lätis ja Leedus on sellega Eestist parem seis, kuna töötajate pensionimakseid saab piiratud ulatuses ilma maksudeta tasuda (Eestis tuleb maksele lisaks tasuda sotsiaalmaks – toim)Loit Linnupõllu sõnul on tööandjapensioni maksete tegemiseni praefuseks jõudnud Swedbankis paar ettevõtet, ning nende tähelepanu on suunatud juhtide ning võtmeisikute motiveerimisele. “Aga laiema töötajaskonna katmiseni on ilmselt veel pikk maa,” arvab ka Linnupõld.
  • Hetkel kuum
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Tippjuht avameelselt: just see on töötajate puhul kindel punane lipp
Amazonile kuuluva Whole Foodsi juht Jason Buechel avaldas väljaandele CNBC, mis on tema jaoks töötajaid värvates kindel punane lipp.
Amazonile kuuluva Whole Foodsi juht Jason Buechel avaldas väljaandele CNBC, mis on tema jaoks töötajaid värvates kindel punane lipp.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.