Kreeka rahastamise otsust tuleb veel oodata

“Aeg on kummutada jutud, et mingit edu ei ole (Kreeka abiprogrammiga – toim) saavutatud. Nii väita on kahjulik, ebaõiglane ja sõna otseses mõttes vale,” taunis Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn esmaspäeva hilisõhtul pärast eurogrupi rahandusministrite kohtumist, mis arutas Kreeka abiprogrammi seisu.

Ometi lükkasid eurogrupi rahandusministrid otsuse Kreekale juunist saadik külmutatud järgmine laenuosa välja maksta veel nädala võrra edasi.

“Me alles saime selle troika (IMFi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga – toim) raporti ja pealegi alles lõpetamata raporti,” tõi rahandusminister Jürgen Ligi viivituse üheks põhjuseks. “Nädalaga katsume hakkama saada.”

Ehk siis 20. novembril tuleb eurogrupp uuesti kokku, et otsustada Kreekale 31,5 miljardi euro suuruse laenuosa väljamaksmine.

“Ja hinnangud on vastuolulised,” jätkas Ligi. “Kreeka on ennast ületanud, kui senisega võrrelda,” möönis ta. Palku ja pensione on reaalselt suurelt kärbitud. “Aga ikkagi on tegematajätmisi ning ka suhtumises on probleeme.”

Üksmeele puudumine takistab lahenduste leidmist. Lisaks ei ole Kreeka abistajate seas üksmeelt, kust võtta see agentuuri Bloomberg andmeil 32,6 miljardit eurot uue eelarveaugu katteks, mis tekib, kui Kreeka saab eelarvedefitsiidi vähendamiseks kaks aastat lisaaega.

Üksmeelt pole ka selles, kui kiiresti ning millisel moel Kreeka oma võla jõukohasele tasemele peab saama. Praeguste prognooside järgi kasvab Kreeka võlakoorem 2014. aastaks 190 protsendile SKPst.

“Meie seisukoht on, et Kreeka võlataset tuleb hinnata 2020. aastal,” ütles Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) juht Christine Lagarde. IMF on välja pannud kolmandiku Kreekale kahest abipaketist praeguseks välja makstud 148,6 miljardist eurost. Jõukohaseks tasemeks on IMF hinnanud 120 protsenti SKPst.

Lisaraha ei taha Kreekale keegi anda. Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker viitas pressikonverentsil pigem aastale 2022. Ta märkis, et Kreekale antud laenude mahakirjutamine ilmselt kõne alla ei tuleks. Küll aga on kaalumisel muud alternatiivid, nagu abilaenude maksetähtaja pikendamine ja intressikärped.

“Meil on ilmselgelt erinevad vaatekohad. Päeva lõpuks on oluline see, et Kreeka võlatase oleks jõukohasel tasemel,” ütles Lagarde. Vastasel juhul ei saa IMF jätkata Kreeka abiprogrammi rahastamist, mis tähendaks veelgi suuremat koormat euroala riikidele.

“Ma seda nii ei sõnastaks,” kommenteeris Ligi, “nii terav see asi ei ole.”

Ligi möönis, et Kreeka võlakoormust püütakse vähendada, kuid ta kordas, et lisaraha ei taha Kreekale keegi anda ning ka võlgade mahakirjutamine ei ole võimalik.

“Meie esindame kindlasti seda seltskonda, kes ütleb, et lisaraha ärge küsige,” ütles Ligi. “Ja ka mitte võla mahakirjutamist. Me tahame raha tagasi saada. Nii lihtne ongi,” jätkas ta.

Brüsseli mõjuka Bruegeli mõttekoja analüütik Zsolt Darvas on seisukohal, et poliitiliselt raskete otsuste vältimine, nagu Kreeka võla osaline mahakandmine või uus abipakett, ei anna tulemust, mis Kreeka euroalalt väljakukkumise spekulatsioonid otsustavalt lõpetaks.

Euroala riikide kolmel eitusel põhinev hoiak – Kreeka lisaraha ei saa, Kreeka võlgu maha ei kanta ja Kreekal ei lasta ka rahaliidust välja kukkuda – ei ole lihtsalt võimalik. Kuskilt peab midagi järele andma, rääkis Darvas läinud nädalal avaldatud analüüsis.

“Me töötame variantidega, kus kõike kolme asja saab,” ütles Ligi.

Saavutatud edu on habras. Kreeka reformide hetkeseisu analüüsinud troika hindab, et praegusel kursil jätkates on Kreeka võlatase 2020. aastal 144 protsenti SKPst ning kaks aastat hiljem 10 protsendipunkti võrra väiksem.

Troika raport tunnustab Kreeka uue valitsuse edusamme reformiprogrammiga uuesti järje peale saamisel, kuid hoiatab, et kõige kavandatu elluviimine on seotud väga suurte riskidega. Ühelt poolt on riskid poliitilised – valitsev koalitsioon on habras. Teisalt võivad reformidele kaikaid kodaratesse loopida tugevad ja mõjusad huvigrupid Kreeka ühiskonnas.

Eile müüs Kreeka lühiajalisi võlakirju, et saada raha nädala lõpus maksmisele tulevate võlakirjade lunastamiseks.

Tasub teada

Kreeka on kõvasti vaeva näinud

tööjõuühiku kulud on Kreekas aastateks 2012–2014 alanenud 15%, mis korvab konkurentsivõime languse aastatel 2001–2009.Struktuurset eelarvedefitsiiti on Kreeka 2010. a kevadest kärpinud ligi 13 protsendipunkti võrra sihiks seatud 10 asemel.Jooksevkonto defitsiit, mis 2008. aastal küündis 18%-le SKPst, kahaneb tänavu 8%-le.pensioniõiguslikku iga tõstetud 67 aastale.hoiused on pankades taas kasvama hakanud.Maailmapanga 2013. a Doing Businessi raportis on Kreeka pingereas kiireimaid tõusjaid, asetudes 78. positsioonile (võrdluseks 96. koht 2009. a).Viis aastat langenud majanduses prognoositakse pööret 2013. a teises pooles.