• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Šveitslastel ei lubatud pangast tükki haugata

    Finantsinspektsioon ei luba Šveitsi investoritel omandada osalust Krediidipangas, põhjendades, et šveitslaste rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu ei ole järelevalvele lõplikult teada. Finantsinspektsioon ei andnud ettevõttele RLS Finance SA luba Krediidipangas 44protsendilise osaluse omandamiseks, mistõttu jääb suurim osa Krediidipanga aktsiatest jätkuvalt Bank of Moscow’le (Moskva pangale).

    “Finantsinspektsioon keelas olulise osaluse omandamise, sest järelevalvele ei ole lõplikult teada rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu, mille eest kavatseti osta oluline osa Krediidipanga aktsiapakist,” selgitas finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.
    Ta lisas, et samuti ei ole finantsinspektsiooni hinnangul RLSi finantsseis piisavalt tugev selleks, et tagada Krediidipanga stabiilne ja usaldusväärne tegevus.
    Kuna finantsinspektsiooni otsused ei ole avalikud, ei saanud inspektsioon vastata küsimusele, mis täpselt RLS Finance SA raha päritolus läbipaistmatut oli ja mis neis kahtlusi tekitas.
    Küsimusele, miks tegevusloa andmine ligi aasta venis, vastas Aleksius: “Tegemist oli keerulise menetlusega ning paljude faktidega, mida kas taotleja kohe finantsjärelevalvele ei esitanud või mis ilmnesid töö käigus. Kõikide nende analüüsimine ning kontrollimine võttis aega.”
    Panka polnud informeeritud. Krediidipanga kommunikatsioonijuhi Allan Soone sõnul ei olnud pank enne Äripäeva küsimuste esitamist finantsinspektsiooni otsusest teadlik. Ta tõdes, et finantsinspektsioon ei olegi kohustatud panka teavitama, vaid teavitab neid asutusi, kes selle päringu või taotluse neile on esitanud. “Nii et meil seda otsust  siiamaani ei ole,” ütles ta.  Soon lisas, et selle tehingu tulemus ei mõjuta panga igapäevategevust.
    RLS Finance SA saatis Äripäevale kommentaarid ettevõtet Eestis nõustanud advokaat Raino Paroni vahendusel. Kommentaaris oli kirjas, et neid on informeeritud finantsinspektsiooni otsusest mitte anda RLSile nõusolekut omandada kuni 50 protsenti Krediidipanga aktsiatest. Kuna eestikeelsena väljastatud otsuse tõlge ei ole veel valminud, ei saanud nad kommenteerida otsuse üksikasju. Samas märgiti, et finantsinspektsioonil on olnud küsimusi seoses Šveitsi õiguse teatud sätetega, RLSi kasutatud finantseerimise struktuuriga ning valmisolekuga toetada vajadusel Krediidipanka rahaliselt.
    RLSi teatel on nad omalt poolt püüdnud teha finantsinspektsiooniga igakülgset koostööd ja on jätkuvalt huvitatud osaluse omandamisest Krediidipangas. Ettevõtte väitel on inspektsioon varem viidanud, et isegi juhul, kui inspektsioon ei pea võimalikuks avaldust rahuldada, on RLSil õigus esitada uus taotlus. Seda RLS ka pärast inspektsiooni seisukohtadega tutvumist kasutab.
    Samas ütles Aleksius Äripäevale, et finantsinspektsiooni otsus on lõplik.
    Kahtlusi võis tekitada fond
    RLS Finance SAd nõustanud Raidla Lejins & Norcousi advokaat Raino Paron märkis eile, et finantsinspektsioon on viidanud, et RLSi finantsskeem ei ole nende hinnangul piisavalt läbipaistev. See on Paroni sõnul tingitud asjaolust, et RLS on osaluse omandamiseks emiteerinud võlakirju, mida on nõustunud ostma üks investeerimisfond. Selle osakuomanikke RLS aga ei tea, kuna RLSil ei ole õigust sellist infot fondilt küsida ega fondil õigus avaldada. RLS on seda asjaolu ka finantsinspektsioonile selgitanud.Samas isegi kui RLSil oleks võimalik selline info saada, oleks selle avaldamine käsitletav õigusrikkumisena, ütles Paron. Ta lisas, et samas on RLS valmis aktsepteerima finantsinspektsiooni seisukohta, et investeerimine panga aktsiatesse investeerimisfondi kaudu ei ole piisavalt läbipaistev ning otsima teisi võimalusi, mida inspektsioon peab piisavalt läbipaistvaks.  Paroni kinnitusel ei saa etteheiteid RLSi raha puhtuse kohta teha.“Tasub märkida, et RLS allub finantsjärelevalvele Šveitsis ning Šveitsi finantsjärelevalve on tuntud selle poolest, et ka vähimagi rikkumise korral võidakse isiku tegevus kohe lõpetada ning tegevusluba ära võtta,” rääkis Paron. “Samas ei ole Šveitsi finantsjärelevalve teinud RLSile mingeid etteheiteid. Kui finantsinspektsioonil oleks olnud mingid kahtlused seoses RLSi tegevusega, siis oleks neid saanud kontrollida FINMA kaudu ning võimalikke õigusrikkumisi või kahtlusi rikkumise suhtes ka põhjendada,” lisas advokaat.
    Taust
    Leping allkirjastati aasta tagasi
    Eelmise aasta 16. novembril allkirjastasid Krediidipanga aktsionärid panga aktsiate ostu-müügilepingud. Finantsinspektsiooni loa saamise järel oleks aktsionäride ringist lahkunud Moskva pank ja suuromanikuks oleks saanud Šveitsi ettevõte RLS Finance SA. RLSi tuumik­aktsionär Riccardo Tattoni ütles toona Äripäevale, et Krediidipangas olulise osaluse omandamise eesmärk on avada Tallinn klientidele, kes tulevad näiteks Itaaliast ja Prantsusmaalt.
    Mis on mis
    Krediidipank
    üks vanemaid  Eesti kommertspanku, tegutseb aastast 1992.Turuosalt hinnanguliselt viies.Tegutseb 11 Eesti linnas, samuti Lätis.Osalus jaguneb mitm väikeosaniku vahel, senine tuumik­investor Bank of Moscow kuulub ligi 95% ulatuses Venemaa riiklikule pangale VTB.
    RLS FinanceAsub Genfis ja on sealsesse äriregistrisse kantud 1986. aastal.Tuumikaktsionär on ettevõtja Riccardo Tattoni, kes Šveitsi juhitava majanduslehe Bildan andmeil kuulub 300 jõukama Šveitsi ettevõtja hulka.Omab praegu 3% osalust Krediidipangas. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.