Korralikku börsitõusu ei pea kaugelt otsima

Tallinna börs on tõusnud läinud aasta lõpust 30,17 protsenti. Selle tulemusega on meie koduturg maailmas 9. kohal. Türgi aktsiaturg, mis on ka meie Balkani fondide lemmik, on tõusnud europõhiselt 45,90 protsenti. Tõeline püss on eksootiline Venezuela börs, mis on europõhiselt tõusnud 231,44 protsenti.

Julged investorid, kes tulid 2009. aasta põhjast Eesti aktsiaturule, on teeninud indeksi tõusu näol keskmiselt aastas 32,3protsendist tootlust. Ei ole paha! Ka on saanud investorid dividende ja raha kapitali väljamaksete näol.

Kas Tallink pani turu liikuma? Selline mulje võib viimaste päevade liikumisi vaadates tekkida. Eesti ettevõtete kvartalitulemused on päris head. Tallinki tulemus tõstis lootust, et ettevõte võib hakata dividendi maksma. Kui turu juhtivaktsiast saaks dividendiaktsia, pakuks see huvi ka dividendide jahtijatele. Tallinki tõusu tõstaksin esile seetõttu, et see on ainus börsiettevõte, millel on vähegi sellist suurust, et ka välisfondid võiksid selle avastada. Muu börsil olev kribu on liiga väike. Kui rahvusvahelised investorid võtavad aasta kokku, võib neile tõusu poolest silma jääda Eesti aktsiaturg. Kuigi üleilmselt ja euroalal jagub probleeme, paistab Eesti silma ka majanduskasvuga. Siinkohal peaks kolm korda üle õla sülitama, et meie tähtsamatel kaubanduspartneritel läheks hästi.

Kas osta kohalikke aktsiaid või mitte? Kriitikud on õigustatult toonud välja turu olematu likviidsuse. Kuigi ei saa olla kindel, et tuleval aastal avastavad välisfondid Tallinki ja Eesti aktsiaturu, võib avastuse korral siin likviidsuspilt väga kiiresti paremuse poole muutuda, vähemalt liideraktsia näol. Siis oleks vist kahju tagantjärele kiruda tegutsemata jätmist. Muidugi saaks Tallink ise kah üht-teist teha, et olukord paremaks muutuks, sõlmides näiteks mõne maaklerfirma või pangaga turutegemise lepingu.