EHITUS. Ehitusaferistid on elavnenud

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik kinnitas, et vaatamata kontrolli tõhustamisele näitab pettuste arv ehitusvaldkonnas viimasel ajal kasvu. Kõige suurem probleem on ümbrikupalk, maksudest kõrvalehoidumine ning alltöövõtjate petmine.

Viimatise kontrolli käigus novembri algul tuvastas maksuhaldur 14 ehitusobjekti külastades 55 inimest, kelle kohta puudus deklareeritud info. Tallinnas Soo tänava ehitusobjektil oli lausa 16 töötajat, kes ei kajastu ühegi ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil.

Ferdmaster OÜ juhataja Gert Tartlan märkis, et viimasel ajal on aktiviseerunud ebaausad firmad. “See näitab, et seadusandluses on augud, mis tuleb kinni lappida,” on ta veendunud.

Alla omahinna pakkumised. Näiteks kui rääkida riigihangetest, saavad kõik aru, et kõige odavamad pakkumised tehakse selleks, et iga hinna eest hange võita. “Töötab arusaamatu põhimõte: edukas pakkumine peab olema tingimata kõige odavam,” märkis Tartlan, lisades, et kuigi riigihankeseadus lubab põhjendamatult odavad pakkumised tagasi lükata, kasutavad hankekorraldajad tegelikkuses seda võimalust harva. Kannatavad aga ausad ehitajad.

Tartlani sõnul ei ole Eestis isikute nimekirja, kelle suhtes riiklikel kontrollorganitel on tekkinud põhjendatud kahtlused. “Selles nimekirjas võiksid olla nii ettevõtted kui ka inimesed, kes esinevad tankistide ja arvevabrikute rollis,” leidis ta.

Sega puudub praegu seaduskuulekatel ehitajatel muu võimalus kontrollida partnerit või töövõtjat kui ainult enda nahal, väidab ettevõtja. Isegi oma kogemusele tuginedes ei saa ehitajad midagi ette võtta. “Politseisse pole mõtet selliste küsimustega minna, kuna õigussüsteem näeb selles mitte pettust, vaid ainult tsiviilhagi,” ütles Tartlan.

“Samad tegelased, kelle käe läbi on kannatanud suurem osa suurtellijaid, osalevad täie südamerahuga riigihangetel ja võidavad!” on Tartlan nördinud.

Tema arvates on meie riigis inimesi, kelle suhtes ei taha võimud ettevõtlustegevuse keeldu rakendada. Sulid ei pea isegi pingutama ja uusi skeeme välja mõtlema, kuna saavad vabalt ja ilma hirmutundeta kasutada vanu.

Petised tuleb turult tõrjuda. Lemendik märgib, et üks võimalus ettevõttelt võlad sisse nõuda on kutsuda vastutusele selle juhtkond. “Menetluse käigus hinnatakse põhjalikult, kas ettevõtte võlad olid tekitatud tahtlikult ning kui võlgu ei kustutata, siis tehakse otsus juhatuse liikmete vastutusest,” ütles tema.

Kuid Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni hinnangul lõpeb karistusega meie riigis asi väga harva. Peterson märgib, et palju olulisem on pettuse ennetamine. “Ühe võimalusena võiks kaaluda ausa ettevõtluse motiveerimist näiteks vastavate seadusmuudatustega,” pani ta ette.

Kõige tõhusam oleks selliste petturite jaoks turu sulgemine, usub Peterson. “Ühtlasi tuleks karmistada uustulnukatele esitatavaid nõuded. See aitaks kindlasti vähendada juhuslike möödujate ja õnneotsijate arvu ehituses. Kahjuks on riik teisel arvamusel,” märkis Peterson.

 

Ehitusturu peamised petuskeemid 

1. Peatöövõtja osaleb riigihankel ja võidab selle, pakkudes madalaimat hinda. Seejärel kasutab tankisti-vahendajat (tütarettevõtet või riiulifirmat), kellega sõlmib alltöövõtulepingu. Tankist sõlmib omakorda lepingu firmaga, kes hakkab objektil reaalselt tööle. Objekt on valmis ja antakse tellijale üle – peatöövõtja saab raha kätte. Tankist kuulutatakse pankrotis olevaks ja alltöövõtjad jäävad ausalt teenitud rahast ilma. Peatöövõtjale ei saa pretensioone esitada, kuna leping on sõlmitud tankistiga.2. Eratellijaga sõlmitakse tööleping tingimusel, et tööde eest makstakse “ümbrikus” ja ilma käibemaksuta. Pärast tööde lõpetamist leping tühistatakse. Saadud raha kasutab firma näiteks ümbrikupalga maksmiseks järgmisel objektil. Seega saavutab ehitaja tuntava konkurentsieelise – madal tööde maksumus, kuna ümbrikupalkadelt ei pea makse maksma.

 

Kelmus või lepingurikkumine? 

Pettus, olenemata sellest, kas see leiab aset ehitus- või mõnes muus sektoris, seisneb selles, et inimesele luuakse teadvalt tegelikest asjaoludest ekslik ettekujutus. Näiteks lubatakse midagi, mida ei ole plaaniski tegelikkuses täide viia.Kuid sageli on ärivaldkonnas (sealhulgas ehitussektoris) kuriteona karistatava kelmuse asemel hoopis tegemist lepingurikkumisega, mida saab lahendada tsiviilõiguslikult kohtus.Kui isiku tegevuses või tegevusetuses on tuvastatavad kuriteo asjaolud, siis politsei alustab selle teo või tegevusetuse uurimiseks kriminaalmenetlust. Kui kuritegu on võimalik tõendada, saadab politsei kriminaalasja prokuratuuri, kes esitab kohtus riikliku süüdistuse. Karistuse osas otsustab kohus.Karistusseadustiku §209 lg 1 alusel saab kelmuse eest sanktsioonina määrata rahalise karistuse kuni kolmeaastase vangistuse. Sama paragrahvi lg 2 alusel saab karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Juriidilise isiku puhul on sanktsiooniks rahaline karistus.

 

Ebaausaks hakkavad nõrganärvilised

Raske olukord ehitusturul võib sundida konkurentsivõitluses alla jäänud nõrganärvilise ettevõtja tegutsema ebaausalt. Maksudest kõrvahelhiilimine, teenuste eest mittetasumine – see on nii-öelda klassika.Ehituses on petta lihtsam kui mõnes muus sektoris, kuna töid ja teenuseid osutatakse pikema perioodi jooksul pärast lepingu sõlmimist ning mängus on küllalt suured summad. Seetõttu on pettust raske kohe läbi näha.Kõige suurem karistus oleks neile see, kui jätta nad pikas perspektiivis ilma eduka äri ajamise võimalusest, kuna siis paljud ettevõtted keelduvad nendega koostööst.

Petiseid on olnud alati

Pettureid on olnud alati, igas riigis ja kõigis valdkondades. Eesti ehitusturg ei ole erand.Viimasel ajal külastab maksu- ja tolliamet sageli ehitusplatse, mis sunnib firmasid järgima seadusi või üldse tegevuse lõpetama.

Probleeme toob halb töökorraldus

Igor Didenko, Carvelia Ehitus OÜ omanikProbleemid võivad firmadel tekkida halva töökorralduse tagajärjel. Samas raha nad teenida tahavad. Nii hakkavadki petma töötajaid palgaga või maksudest kõrvale hiilima. Varem või hiljem  tekivad võlad.Mina valitsuse asemel võtaks tarvitusele meetmed, et lõpetada selliste firmade tegevus ning panna nende juhtidele peale tegutsemiskeeld ehitusvaldkonnas. Kuid valitsusel on teine seisukoht: las jäävad turule, kuniks maksavad kõik võlad tagasi. See on väga suur viga!Valitsuse liikmed ei tea matemaatikat. Peamine järeldus: me vajame tarku valitsejaid. Kõik probleemid tulevad ülevalt.