Euro päästmise plaan võtab kuju

Mitmes valdkonnas, näiteks eelarve planeerimises ja majanduspoliitikas, tähendab see euroala riikide jaoks tihedamat koostööd kui ülejäänud ELis.

“Stabiilsuse kindlustamiseks vajab euroala mehhanisme, mida Euroopa Liit tervikuna tingimata ei vaja,” ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kolmapäeva õhtul Brüsselis, olles just avalikustanud komisjoni visiooni sellest, millist remonti rahaliit vajaks.

Sellega põhjendas Barroso, miks peab komisjon vajalikuks euroala riikidele eraldi eelarve loomist ning milleks oli euroalale ESMi näol vaja omaette päästefondi.

Euro pole kilp ega vihmavari. Kriis on näidanud, et ühisvaluuta iseenesest mingi kilp ei ole, mille varjus majanduseduks vajalikud reformid rahulikult tegemata võib jätta. Et esimesed kümme aastat nii vähemalt näis, kuhjusid “kilbi” varjus suured mullistused, mida on tulnud klaarida paralleelselt euroala alustalade tugevdamisega.

Nagu selgi nädalal – eurogrupi rahandusministrid vaidlesid teisipäeva hommikuni Kreeka võlakoorma üle, komisjon andis viimast lihvi ­euro ellujäämise plaanile.

“Ka Kreeka kokkulepe näitab, et meil on tõsi taga, euro on pöördumatu,” ütles Barroso.

Detsembris hakkavad ELi valitsusjuhid rahaliidu reformile keskenduval Ülemkogul arutama nelja presidendi ühist raportit, mille autorid on peale Barroso Ülemkogu president Herman Van Rompuy, Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker. Barroso sõnul on kolmapäeval avalikustatud dokument komisjoni panus. Selle sees on mitmed mõtted, mis sisaldusid juba oktoobris valitsusjuhtide arutada olnud Herman Van Rompuy n-ö vahearuandes tuleval nädalal valmivast lõppdokumendist.

Näiteks ettepanek luua euroalale eraldi eelarve. See võiks esimesed piirjooned saada juba lähema poole aasta jooksul, leiab komisjon, visandades seda esmalt kui konkurentsivõime tõstmise ja euroala riikide majanduste erinevuse vähendamise  instrumenti.

Selle ametnike keeles “fiskaalvõimekuse” peamine mõte on tagant tõugata struktuurseid reforme, millega viivitamiseks turud euroala riikidele enam aega ei anna. Ja et riigid lubatust ei taganeks, tuleks kavandatud reformid koos ajakavaga Euroopa Komisjoniga eraldi lepinguks vormistada.

Pikemas perspektiivis kujuneks sellest euroala autonoomne ja oma rahaallikatega eelarve, täiendav stabiliseeriv instrument, mis aitaks rahaliidu riikidel kohaneda olukordadega, kus mõni tegur – näiteks järsk tööpuuduse kasv – mõnd riiki tugevamalt mõjutab kui teisi. Nagu kriis on näidanud, kasvavad ühe riigi probleemid rahaliidus kiiresti üle ka teiste riikide probleemiks.

Mitmed rahaliidu aluste tugevdamise elemendid rõhutavad just struktuurseid reforme ja tugevdavad järelevalvet, et need ka tegelikult ellu viidaks. Erinevalt euro esimesest kümnendist, mil reforme oodati liikmeriikidelt pigem heas usus.

Eesti peaminister eile kommentaariks aega ei leidnud, kuid Saksamaa kantsler Angela Merkel on igati euroala oma eelarve loomise poolt.

Novembri alguses Euroopa Parlamendis peetud kõnes ärgitas Merkel euroala riike isegi veel kaugemale minema. Tihendama majandusalast koostööd ka tööturu ja maksupoliitika vallas, mis eeldab liikmesriikidelt juba olulist suveräänsuse loovutamist. Neid ideid sisaldab ka komisjoni ettepanek.

Ühised võlakirjad. Vähem meelt mööda on Merkelile  ettepanek välja lasta euroala ühiseid võlakirju, et luua euroalale oma madala riskiga ja likviidne varaklass. Samuti on Merkel olnud skeptiline nn võlalunastusfondi loomise suhtes, mille vahendusel ajapikku ja osaliselt ühiste võlakirjade abil tagasi maksta euroalal lubatud ülempiiri (60% SKPst) ületavad võlad.

Euroopa Komisjon on oma ettepanekud etappideks sorteerinud. Kiiremas korras tuleks edasi liikuda euroala ühtse pangandusjärelevalve loomisega, millele järgneks ühine kriisihaldusmehhanism (ühist hoiusegarantiid nimetatakse samas vaid väga põgusalt). Samuti on tähtis ellu viia eelarvepoliitika tihedama koordineerimise kokkulepped.

Kaugemas tulevikus vaja aluslepinguid muuta. Edasi tulevad ettepanekud, mida saaks ellu viia 1,5–5 aasta perspektiivis, nagu võlalunastusfondi loomine. Kaugemas tulevikus, raha- ja majandusliidu viimases etapis, on olemas nii ühised võlakirjad kui ka euroala autonoomne eelarve.

Komisjon on eraldi välja toonud, mida saab teha olemasolevate ELi lepingute raames ning millised muudatused eeldavad juba aluslepingute muutust.

Barroso möönis, et poliitikute seas ei ole praegu enam seda ärevuse tunnet, mis reforme tagant kiirustaks. Turgude surve on vähenenud nii tänu ESMi jõustumisele kui ka Euroopa Keskpanga jõulisele sekkumisele.

“Me ei tohi fookust kaotada,” ütles Barroso. “Meie partnerid ja turud peavad mõistma, et me ei tõrju vaid kriise, vaid ehitame majandus- ja rahaliidu tõepoolest valmis.”

 

Kommentaar

Eesti ei toeta ühiste võlakirjade loomist

Juhan Lepassaar, riigikantselei ELi asjade direktorMe ei pea praegu otstarbekaks kommenteerida Euroopa Komisjoni pikaajalist visiooni, sh euroalale eraldi eelarve loomise ettepanekut, kuna ettepanek on toores ja alles selge sisuta.Eesti seisukohad võimalike euroala ühiste võlakohustuste suhtes ei ole muutunud. Me ei toeta samme, mis suurendavad moraaliriski ega aita parandada riikide eelarvedistsipliinist kinnipidamist.Ka maksupoliitika koordineerimise vajaduse ja ulatuse suhtes on Eesti seisukohad raamistatud ELi poliitikaga ega ole muutunud.Küll aga kattuvad üldjoontes Eesti nägemusega komisjoni ettepanekud liikmesriikide nn individuaalsete reformilepete kohta.Need võiks olla kohustuslikud ennekõike riikidele, kes reegleid rikuvad või kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et nende valitud poliitiline suund ei toeta kestlikku eelarvepoliitikat.