• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    VÕITJA. Molycorp Eesti – vana koore all uus sisu

    Sillamäel asuv metallurgiatehas Silmet, nüüdse nimega Molycorp Silmet on erastamisjärgse 16 aasta jooksul korduvalt pankrotiga silmitsi olnud, ent alati jalule tõusnud. Tugevamana ja karastatumana.

    Novembripäev, mil Äripäeva fotograafiga Eesti edukamasse ettevõttesse Molycorp Silmetisse reportaaži tegema läheme, trehvab olema ilus ja päikseline. Nagu siis, kui me seal 17 aastat tagasi, 1995. aasta septembris,  esimest korda käisime. Tookord oli väga keeruline aeg – jätkuvalt oli oht, et Silmet võib libiseda tagasi Venemaa sõjatööstuskompleksi mõju alla, ning seepärast käis sisepoliitiline kemplemine ettevõtte erastamise ümber. Ka ettevõttes olid rasked ajad: peadirektor oli usalduse kaotamise tõttu just lahti lastud, suurem osa tootmisest seisis ja võlakoorem lämmatas üha enam. Silmeti tollane ajutine juhtkond ei avaldunud meie tuleku üle just ülevoolavat rõõmu.
    17 aastat muutusteta. Molycorp Silmeti praegune juhatuse esimees David O’Brock on aga lahkus ise. Ehkki ta on tööülesannete tõttu novembris vaid ühe päeva Sillamäel, pühendab ta sellest paar tundi meie heaks ning viib meid ringkäigule ettevõtte territooriumile, kolme tootmisüksusesse ning vastrenoveeritud laborihoonesse.
    Väliselt justkui polekski Silmetis 17 aasta jooksul suurt midagi muutunud – enamik omaaegsetest tööstushoonetest on endiselt püsti ja nende välisseinad “originaalseisukorras”, nagu O’Brock tabavalt ütleb. Samas vanu ja senini toimivaid tootmisseadmeid näeb kõige rohkem vaid muldmetallide vabriku lõpptoodangu tsehhis, kõikjal mujal hakkavad silma uued seadmed.
    “Keegi ei maksa meile selle eest rohkem, kui meie tootmishooned näevad väljastpoolt ilusad välja,” põhjendab O’Brock, miks nad põhimõtteliselt n-ö kosmeetikaga ei tegele. “Me paneme raha uutesse seadmetesse.”
    Viimane eesti keele oskaja. Ringkäigu eel jagatakse külalistele valged kaitseprillid, mida peab kõikjal tootmishoonetes kandma. Seejärel juhatab väravavalvur meid lennujaamadest tuntud metalliotsija kaare alt läbi astuma ning soovib kena päeva. Puhtas eesti keeles. “Valvur on viimane inimene, kes eesti keelt räägib,” juhib O’Brock tähelepanu tõigale, et kõikide teiste tootmisterritooriumil kokku puutuvate töötajatega tuleb suhelda vene keeles.
    Pesuehtne ameeriklane O’Brock ise räägib juba aastaid ladusas eesti keeles ja olude sunnil on ära õppinud ka vene keele. Et ta sedagi keelt valdab suhteliselt hästi, tõestab ta näiteks hiljem muldmetallide vabrikus, kui vahetab kiirelt olulist tootmisinfot koridoris kohatud vabrikudirektori Sergei Iljuštšenkoga ehk Eesti tuntud kergejõustiklase, kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko isaga.
    Ringkäigu esimese sihtkoha, nioobiumi tootmisvabriku tagasihoidliku metallukse ees jääb O’Brock hetkeks kimbatusse, sest sissepääsu lubav kood on tal meelest läinud. Hädast aitab välja juhuslikult mööda sammuv töömees. “Kaks aastat tagasi tegin ringkäiku koos Helsingin Sanomate ajakirjanikuga ning eksisin seitsmekorruselises muldmetallide vabrikuhoones ära,” meenutab O’Brock. Loomulikult pani Soome ajakirjanik selle esimese asjana oma leheloos kirja.
    Haruldane metall on elupäästja. Nioobium on üks peamine Silmetit elus hoidnud toode. Seda sulatatakse elektronkiirahjudes väga kõrgel temperatuuril ning vaakumis. Sinist värvi sulatusahi meenutab suurt pikksilma või teleskoopi.
    Sulatusprotsessi tulemusena valmivad ligi paari meetri pikkused silindrilised nioobiumikangid. O’Brock seisatab liini lõpus, kus restidel jahtumas seitse nioobiumikangi, ning teeb kiire arvutuse. Üks kang kaalub 550–600 kilo. Nioobiumi hind maailmaturul on praegu 125 dollarit. Seega üks kang maksab umbes 75 000 dollarit ehk väga korraliku auto hinna.
    Sillamäel toodetakse aastas kuni viiendik maailmas vajaminevast nioobiumist ja kuni kümnendik tantaalist. Haruldasi metalle sulatatakse ühest toormest, mis ostetakse sisse Brasiiliast, ning ka metallide tootmistehnoloogia on sama.
    Uus labor avaneb peagi. Sestap näeme ka tantaali tootmisvabrikus samu elektronkiirahjusid. Ühe ahju sulatuskamber on parasjagu avatud ja töömees rapsib selle kallal, nii et sädemeid lendab. “Pärast sulatusprotsessi tuleb kamber šlakist puhastada,” selgitab O’Brock. “Seda tehakse käsitsi kõikjal maailmas.”
    Järgnevalt tutvustab O’Brock uusi laboreid, mille lindilõikamine on 12. detsembril ja mis on oluline samm uute toodete turuletoomiseks.
    Tagasiteel värava juurde jalutab meile vastu helepruun kass, kes ei tee võhivõõraid külalisi märkama, küll hõõrutab end O’Brocki jala vastu. Väravahoones marsime kõigepealt metallidetektori alt läbi ja tagastame kaitseprillid. Vahepeal on väravavalvur vahetunud – uus mees vastab meie eestikeelsele hüvastijätule püüdlikult goodbye!
    O’Brock: mina olen vaid müügimees
    Meil ei ole keskmiseid inimesi, meie töötajad on staažikad spetsialistid, põhjendab Molycorp Silmeti juhatuse esimees David O’Brock, miks ettevõte hoiab oma töötajaskonda väga ja püüab selles suunas, et maksta neile üle Eesti keskmist palka.Intervjuu David O’Brockiga.
    Mis tunne Teil oli, kui saite teada, et Molycorp Silmet on tunnistatud Eesti edukaimaks ettevõtteks 2011? See on väga suur au. Tiitel näitab meie inimestele, et see, mille nimel on nad kõik need rasked aastad tööd teinud, on lõpuks tunnustuse saanud. Meie töötajad on seda väärt.
    Kui oluline on kontsernile info, et Sillamäel asuv tootmisüksus on nimetatud Eesti parimaks ettevõtteks? Ameeriklasi on siin Sillamäel vähe käinud, me oleme nende jaoks nimi paberil. Kui nüüd Silmetit tunnustatakse ja see info nendeni jõuab, siis nad saavad aru, et siin Eestis midagi tehakse ja tehakse hästi.Kontserni juhtfiguurid on siin käinud ja näiteks Molycorpi juht Mark Smith teadis juba esimesel korral, et siin on väga hea ettevõte ja ärikeskkond.
    Firma edu taga on palju ka Teie tööd. Tahaks loota, et olen mänginud oma rolli, aga oluline on olnud ka turusituatsioon. Siin töötavad inimesed on olnud nõus muutma toodangu nomenklatuuri selleks, et mina saaksin tooteid paremini turustada. Töötajad on mind usaldanud. Mina olen lihtsalt see, kes oskab müüa.
    Kui palju paistab ettevõtte praeguses eduloos veel Tiit Vähi varju?  Härra Vähi päästis Sillamäe linna. Kui tehas oleks kinni läinud, oleks see Sillamäele tähendanud sotsiaalset katastroofi.Võtan mütsi härra Vähi ees maha selle eest, et omanikud otsustasid 2009. aastal teadlikult kanda 24 miljonit krooni kahju selle nimel, et hoida Silmetit töös.Ta on Molycorp Silmeti nõukogu liige, kes saab iga kolme kuu tagant üldise raporti, aga ettevõtte igapäevane tegevus ei puutu enam temasse.
     
    Võitja
    AS Molycorp Silmet
    käivitus Sillamäel Kombinaat nr 7 nime all 1940. aastate lõpus. Tegu oli rangelt salastatud ettevõttega, kus rikastati uraani.töötajaid tippajal 5500, erastamise ajal 1997 umbes 1600 ja praegu 600.registreeriti 4. mail 1992 RASiks Silmet, erastati ligi viis aastat hiljem.Tiit Vähi avalikustas 1998 oma osaluse ettevõttes.USA börsifirma Molycorp  ostis mullu 100% osaluse.Kolm tootmisüksust: haruldaste muldmetallide vabrik, haruldaste metallide vabrik ja metallurgia­vabrik.tegevjuht David James O’Brock-Kaljuvee
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.