SEB: oktoobri kasv kehvem kui septembris

Laiem pilt on tööstustoodangu osas enam-vähem muutumatuna püsinud. Eksporditurgudel on ikka olukord pigem kehvapoolne ning viimasel ajal ka halvenenud, eriti Soome, Rootsi ja Saksamaa suunal. Samas kasvab meie lõunanaaber Läti mühinal ning pole siiani veel mingit märki optimismi raugemisest ilmutanud. Kui see suurem pilt lähitulevikuks ka veidi muutunud on, siis on mõned näitajad, mis on veidi kehvemaks muutunud.

Oktoobrikuised tööstustoodangu näitajad sobisid sellesse nukravõitu laiemasse pilti hästi. Tööstustoodangu mahud tulid septembrikuistest kõrgustest maa peale tagasi, sinna, kus nad juba paar aastat rahulikult vegeteerunud on. Tööstustoodangu aastakasv kahanes taas nulli (tööpäevadega korrigeeritud andmetel) ning sealhulgas töötlev tööstus kahanes 1%. See on kooskõlas meie selle aasta jooksul olnud pikemaajalise vaatega.

On paar näitajat, mis tuleviku osas pildile tumedamaid varje heidavad. Üks neist on uute tellimuste näitaja, mis novembris päris märgatavalt kukkus, eriti eksporttellimuste osas. Teine neist on sisetarbimise kasvu aeglustumine, mis samuti tööstusele aasta lõpupoole vähem tuge pakub. Kolmas asjaolu on see, et nõrkus on laiaulatuslik, nähtudes sellest, et suurem osa tööstusharudest on languses. Hetkel hoiab töötleva tööstuse numbreid stabiilsena elektroonikatööstus, mis paaril viimasel kuul ehk isegi veidi mahte suurendanud on. Aga vaadates Rootsi ja ülejäänud Euroopa pigem halvenevat konjunktuuri, siis ei julgeks sellele sektorile ka suuri panuseid teha tööstuse edasise püstihoidjana.

Jaekaubanduse kasv on selle aasta jooksul olnud märkimisväärselt stabiilne ning prognoosisime kasvude mõnevõrra väiksemaks jäämist aasta lõpu poole. Oktoobrikuine kasv seda tõepoolest ka tegi, vajudes 5% peale. Viimastel kuudel on tarbijausaldus päris märgatavalt kukkunud, mis tarbimisindu veidi tagasi tõmbab. Tarbijate kindlustunnet on kahandanud hinnatõusu ootused ning kehvemad ootused majanduse ja iseenda finantssituatsiooni kohta. Suurte ostude tegemise plaanid järgmistel kuudel on vähenenud. Töötuse suurenemist samas aga ei kardeta ning selles osas paistavad tööstusettevõtted nendega täiesti ühel nõul olevat, nende vastava kindlustunde indikaatori kohaselt vähemalt.

Aga milles tarbijad ja tööstusettevõtted ehk vähem üksmeelel on, on oodatav palgakasv. Kolmandas kvartalis suurenesid palgad keskmiselt 5,7% aastatagusega võrreldes. Põhimõtteliselt tähendab see kerget aeglustuvat palgakasvu trendi, vaatamata sellele, et see kasv teisest kvartalist kõrgem oli. Neljandas kvartalis ootaks samuti veidi aeglasemat kasvu. Kuigi samal ajal aset leidnud 3,4%ne majanduskasv tähendab veidikese tootlikkuse paranemist, on väljavaated järgmise aasta majandusolukorrale ikkagi väga ebakindlad, mis ettevõtteid palga tõstmise osas ettevaatlikuks teevad. 

Reaalpalk kasvas kolmandas kvartalis rohkem kui teises, kuid oli ikkagi üsna väike, 2%. Ka neljandas kvartalis ei ootaks reaalpalgas suuremat kasvu, mis koos tööhõive edasise paranemise pidurdumisega tähendab jaekaubandusele aasta lõpus madalamaid kasve, ca 4-5% ringis.

Kuigi keskmine palk on peaaegu igas valdkonnas suurem kui see aasta tagasi oli, vaid veonduses ja laonduses jäi see eelmisele aastale alla, on palgatõus üsna ebaühtlane nii sektoriti kui ka ilmselt üksikisikuti. Eriti kiirelt kasvavad palgad IT sektoris, mis on ka kõige enam sobiva tööjõu puuduses vaevlev sektor. See sektor on palgas mööda läinud finantssektorist, mis aastaid üksi troonil istus, ning mitte kaugele viimasest on end asetanud energeetikasektor. 

Seesama struktuurse tööpuuduse fenomen on ka laiemalt palgastatistika üks mõjureid. Seetõttu on palgatõus ebaühtlane, palgad tõusevad rohkem tööjõupuuduses olevates sektorites ning ka ametikohtadel. Nii et palgatõus ei ole arvatavasti ikka veel laiapõhjaline ning suurema tööjõupakkumisega valdkondades ning lihttöölistel on väiksemad šansid palgatõusuks kui spetsiifiliste oskustega töötajatel.

Samuti on majanduskeskkond selline, et kõigil ettevõtetel ei pruugi hästi minna ning osad jäävad palgakonkurentsis kaotajaks.