• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ka naeratades valetav minister on pressivaenlane

    Osale ajakirjanikele oli sel nädalal justiitsminister Kristen Michali ametist lahkumise uudisest üllatavam tema valimine pressivaenlaseks. Selle tiitli andis Michalile esmaspäeval Eesti Ajalehtede Liit.

    Justiitsministri pressivaenlaseks valimise üle avaldati imestust, sest Michal on olnud alati valmis ajakirjanike küsimustele vastama. Ka eile, kui Äripäev sai info, et justiitsminister plaanib esitada lahkumisavalduse, vastas Brüsselis viibinud Michal ajakirjaniku telefonikõnele. Tõsi, ta ei andnud sisulist kommentaari korduvatele kõnedele vaatamata, nagu alguses lubas, vaid koostas kirjaliku pöördumise.
    Michal pole erand. Ajakirjanike küsimustele vastamisest ei tõrgu ka teised valitsuse ministrid. Valitsusliikmete suur puudus on aga see, et kriitiliste teemade kohta esitatud küsimustele vastamine on vormiline. Ja sageli üritatakse kasutada demagoogiat, et sisulisest vastamisest hiilida mööda. Üks demagoogiavõte on valetamine ja sellega on paistnud silma nii justiitsminister kui ka keskkonnaminister. Pressisõpra või pressivaenlast valides ei saa lähtuda sellest, kui kerge on kelleltki saada kommentaari või kui lihtne on ajakirjanikul konkreetse avaliku elu tegelasega suhelda. Vormist olulisem on ajakirjanikele antud vastuste sisu. Kui poliitik peab enda parimaks päästerõngaks valetamist, siis peab ta arvestama, et saab ka pressivaenlase tiitli. Sõltumata sellest, kas ta valetades naeratab või mitte.
    Mais Reformierakonna rahastamis- ja hiljem valetamis­skandaaliks muutunud Silver Meikari juhtumit kommenteerides oli Michali esimene eesmärk avalikkust eksitada. Ta ütles Meikari arvamusartikli ilmumise päeval ajakirjanike ette tulles, et Meikar pidi ise oma valimiskampaaniat rahastama ja erakond ei tea, kust Meikari raha pärines.
    Prokuratuuri uurimine selgitas välja, et Michal valetas. See ei olnud juhuslik eksimus, sest Michal endise peasekretärina erakonna rahaasju korraldades teadis ise väga hästi, kuidas kampaaniate rahastamine toimus. Olen kindel, et ka teised Reformierakonna juhatuse liikmed teadsid seda väga hästi.
    Michal käitus alatult. Ta üritas ise valetades väita, et teine inimene (Meikar) valetab. Kahjuks jätkab Reformierakond Michalile hoobi andnud rehale astumist. Sel nädalal jäi valetamisega vahele järgmine Reformierakonna juhatuse liige, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. On hämmastav, kui lihtsalt tuleb vale Reformierakonna ministrite suust. See ei ole ajakirjanike ja poliitikute omavaheline konflikt, sest tegelikult valetab poliitik kogu avalikkusele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.