Vennad Tõnisted: uute võitude jahil

Kui sellel intervjuul on üldse läbiv teema, siis on see suund. See on seotud mingitpidi kõigega, mida Tõnisted teevad. On see siis tuule suund (purjespordikarjäär minevikust), riigi suund (mis on riigikogus ööistungite-päevil lihtsalt jabur), ettevõtluse suund (hooliv - kui ettevõttel läheb hästi, siis võiks see laieneda ka töötajatele). Asi on õige kursi hoidmises. Suund peab olema õige.

Enne kohtumist lugesin 1996. aasta ajakirjandusest, et vendadele Toomas ja Tõnu Tõnistele meeldis purjetada tugeva tuulega. Nad olid selles head.

Miskipärast meenub see intervjuu eel. Mu ees on kaks venda, täiesti sarnased ja läbinisti rahulikud. Rahu aitab vist alust ka tugeva tuulega pinnal hoida. Terekäe ulatamiseks tõusevad püsti. "No vaata ise. Kes on poliitik?" küsivad nad, kui uurin, et kes on täpselt kes. Üks on ülikonnas, teine soojas kampsunis.

Siinkohal tekib korraks kerge hingeline segadus: ma tean, et Toomas kuulub IRL-i, viimastel valimistel sai ta Pärnumaa inimestelt 1863 häält. IRL-is on aga teatavasti nii vanadest isamaaliitlastest kampsunid kui ka respublikaanid. Et siis..?

Aga ei. See pole mingi semiootiliste mängude koht. Ja õige vastus on, et riigikokku kuuluv Toomas on ülikonnas.

Vendadega rääkides tekib tunne, nagu oleks Tõnistetel kogu aeg silme ees eesmärk või siht, kuhu nad rahulikult pürivad. Nad kasutavad sealjuures järgnevaid vahendeid: hasart, järjekindlus, tahe olla parem, võistelda konkurentidega, järjepidev töö. Harjumus asjaga tegeleda, mitte püssi põõsasse visata. See kõik on Tõnistete hinnangul sama: spordis, ettevõtluses.

"Ja spordis sa näedki seda," lisab rõhuga Toomas, "et elus ei tule asjad kergelt. Pead vaeva nägema."

Vaeva on Tõnisted näinud, sellest räägivad tulemused spordis ja ettevõtluses - medalid, edukad firmad. Ma tahan teada, mida nad naudivad.  Selgub: lihtsaid asju. Tõnu loetleb koeraga Pirita metsas jalutamist, spordist, lastega tegelemist. Laste õppimistempo on küll nii suur, et heameel on, kui saab neid aidata, viia ühest kohast teise ja samal ajal rahulikult juttu ajada.

Aga asi, mida vennad tõeliselt naudivad ja milles end hästi tunnevad, on endiselt purjesport. Sel aastal olid nad taas Itaalias Melges 24 maailmameistrivõistlusel.

Tõnu: "See on korralik nädalane üritus, hästi uhke. Purjetamine on olümpiasport, sealt edasi minnakse profisporti. Neile makstakse kõva pappi, et nad sõidaks."

Toomas: "Tuhat eurot päevas."

Tõnu: "Aga me oleme amatöörid, maksame ise. Samas ei sõltu kellestkist. See on asi, milles oleme talendid, ja nutune oleks seda mitte teha."

Toomas: "Meil selline väike dilemma on. Peaksime rohkem trenni tegema, et väga tipus olla. Aga kuna teeme seda hobi korras, siis mõtleme teadlikult: ei lähe täna trenni! Või ei tee nii tugevalt. Meie eesmärk pole võita. Naudime seda, keegi ei istu meie selja taga ja ütle, et olen teile raha andnud, riik ja rahvas on toetanud."

Tõnu: "Mina naudin väga teenindust. Ma olen valmis maksma selle eest, kui on korralikult tehtud söök. Muidugi naudin, aga vahete - vahel. Kui puhkusel käia, siis võtta korralikud hotellid. Seal on kvaliteet tagatud. "

Edasi loe juba Äripäeva elustiiliajakirjast Gentleman!