Eestlased ehitavad netikasiinode “Silicon Valleyt”

“Ma võin öelda, et Malta kaughasartmängu sektori tõenäoliselt üks suuremaid kasusaajaid on Eesti,” märkis Malta loterii- ja kaughasartmänguturgu reguleeriva ameti Lotteries and Gaming Authority juht Reuben Portanier.

Portanier meenutas, et kui kümmekonna aasta eest oli Vahemeres asuvas väikeriigis kuraditosina jagu veebikasiinopidajaid, siis praeguseks on Maltast saanud 250 internetikasiino kodu ning sinna on koondunud Euroopa kaughasartmängu alane oskusteave.

“1990. aastate alguses algas Maltal revolutsioon, kui valitsus otsustas, et peame jõudma infoühiskonna esirinda,” selgitas Portanier. 2000. aastateks oli riik tunnistajaks sellele, kuidas huvi interneti õnnemängude vastu kasvas. Kaughasartmänguturul oli tollal tegijaid vähe, aga valitsus prognoosis, et see võib peagi muutuda, ning 2004. aastaks töötati välja sellealane seadustik.

See ärataski ettevõtjate tähelepanu. “Põhjus, miks veebikasiinod Maltale tulevad, on lihtne – Malta oli esimene Euroopa Liidu riik, mis reguleeris kaughasartmängu sektori. Reguleerimine on andnud meile suure kogemuse, kuid samas on meil ka kohaliku teenusepakkuja kogemus,” märkis Portanier. Maltal on hulk teenusepakkujaid spetsialiseerunud internetikasiinodele – ­auditeerimis-, IT-, telekommunikatsiooniettevõtted, pangad, juristid, konsultandid. “Meil on välja arenenud internetikasiinonduse ekspertteadmised ning see meelitab jätkuvalt operaatoreid Maltale,” rääkis ta.

Eesti pakub tasemel tarkvaraarendust. Porta­nier rääkis, et kuna Eesti on tarkvaraarenduses väga tugev, siis toimub paljude veebikasiinode tarkvaraarendus seal ja seetõttu on Eesti tõenäoliselt üks suuremaid Malta kaughasartmängusektori kasusaajaid.

Eestis asub maailma juhtiva kaughasartmängutehnoloogia ettevõtte Playtech üks arendusüksusi, mis on internetipõhiste teenuste pakkujana ka Olympic Entertainment Groupi partner. Kuid nii mõnigi veebikasiino on toonud oma IT-arenduse Eestisse, näiteks Soome firma ­iGame Group. “Kuna internetikasiinos liiguvad miljonid, siis vajame me väga häid arendajaid ning enamik meie IT-spetsialistidest on eestlased,” ütles ettevõtte tegevjuht Tommi Maijala.

iGame Group on tegutsenud Maltal alates 2005. aastast, kuid hiljuti toodi osa tegevusest Eestisse. “Eestis asuvad meil peamiselt tugifunktsioonid. Meil on Tallinnas klienditeenindus, IT ja pettustega võitlev osakond. Siiski tegutseb enamik juhtkonnast Maltal,” selgitas Maijala. Tema sõnul toimivad asjad internetikasiinonduses tavaliselt nii, et juhtimine ja müük asuvad Maltal, kuid IT-osakond Eestis.

Maijala rääkis, et mõningate ametikohtade jaoks on Eestist raske töötajaid leida, näiteks tootejuhtmise ja spetsiifiliste hasartmängu turundusteadmistega inimesi. Maltal on aga keeruline leida IT-spetsialiste ning Skandinaavia keelte oskustega inimesi tugiteenustesse. Eesti litsentsi ettevõttel veel ei ole, kuid seda on kavas peatselt taotleda.

Internetimängude portaali Paf Eesti juht Allar Levandi märkis, et Eesti ettevõtluskeskkond on atraktiivne ning tingimused on siin head ja sõbralikud ka internetikasiinodele. Pafi kõnekeskus asub Kopenhaagenis, kuid Levandi sõnul on selle ületoomist Eestisse arutatud. Tema hinnangul on sellel perspektiivi, et Eesti kui ekspordimaa osutab kaughasartmängufirmadele IT-teenust. “Maltal on küll soojem, kuid sellel on potentsiaali, et suuremad tegijad oma IT-teenust Eestist pakuvad – ja asjad selles suunas ka liiguvad. Eestit on märgatud ja Eesti on tubli olnud,” lausus Levandi.

Malta litsents andis eelise. Praegu nõuavad paljud riigid operaatorilt eraldi litsentsi taotlemist. Enne seda oli Malta litsentsi eelis see, et see andis õiguse korraldada interneti õnnemänge ka teistes riikides. Viimasel kolmel aastal on aga seda valdkonda üha rohkem reguleeritud maksutulu saamiseks. Ka Eestis peab alates 2010. aastast internetis õnnemängude korraldamiseks luba omama.

Portanieri sõnul on Malta litsents aga endiselt ihaldusväärne. “Maltat kasutatakse jätkuvalt kui kaughasartmängu Silicon Valleyt. Malta iGaming (veebikasiinondus – toim) on võrdne USA Silicon Valleyga. Siin on täielik internetikasiinonduse teenuste ja teadmuse ökosüsteem, seetõttu ei lähe operaatorid niisama lihtsalt teise riiki, kus näiteks pankades ei mõisteta internetikasiinonduse teenuseid,” lausus ta.

Eesti maksumäär pole piisavalt atraktiivne

Eesti Hasartmängude korraldajate Liidu direktor Tõnis Rüütel rääkis, et Maltal ja Gibraltaril on kaughasartmängu sektor hästi arenenud, aga ka Eestil on eeldused selle valdkonna arendamiseks,  kuigi seni on tegevus arglik olnud.Seda põhjusel, et muu majanduskeskkond on hea. Rõõmustav on tema sõnul Briti firma Ho Broadcasting Estonia siiatulek, mis loob Eestisse esialgu 90 töökohta. Kokku kavatsetakse palgata 360 inimest.“Kaughasartmänguoperaatorite tarkvara loomise ettevõtte toomine Eestisse tuleneb meie üldisest IT-tugevusest. Kuid see, et rohkem suuri välisoperaatoreid siia tuleks, nende serveriparke Eestisse meelitada – see peaks olema rohkem seotud maksupoliitikaga,” rääkis Rüütel. “Eesti maksumudel peaks olema selline, et maksudega tõepoolest ei mängita, st neid ülearu tihti üle ei vaadata. See tagab ka eeldused suurte välisinvestorite meile tulekuks.”2009. aastal rakendatud 5protsendine hasartmängumaksu määr ei ole Rüütli sõnul aga kuigi atraktiivne. “Oleme rahandusminister Jürgen Ligiga rääkinud, et oleks vajalik, et välisoperaatorid oma serveritega Eestisse koliksid.” Rüütel märkis, et kuna kaughasartmäng on piirideülene nähtus, ei mõjutaks see kuidagi mängijate arvu Eestis, kuid maksutulu, sh hasartmängumaks, laekuks siia. “Eestil ei peaks olema mugavuslipumaa maine, kuid maksumäär võiks olla selline, et meelitaks Eestisse välisoperaatoreid. Uus hasartmängumaksuseadus on ettevalmistamisel ning 5protsendist maksumäära võiks langetada,” märkis Rüütel.EASi rahvusvahelistumise divisjoni direktori kt Krister Kalda tõdes, et internetikasiinosid puudutavate välisinvesteeringute alal ei ole EASil potentsiaalsetele välisinvestoritele midagi täiendavat pakkuda, kuna riiklikud seadused ei soosi hasartmängude ja kihlvedude korraldamist. “Võimalike huvilistega oleme küll kohtunud ja neid nõustanud, kuid investeerimisotsust pole seni keegi meie teada teinud,” ütles Kalda.

 

Kommentaar

Otseselt kasiinosid me ei reguleeri

Reuben Portanier, Malta kaughasartmänguturgu reguleeriva ameti juhtVälisinvesteeringute seisukohalt on Malta olnud sektori reguleerimisel väga edukas, kui arvestada, et enamik Euroopa kaughasartmängufirmadest tegutseb siin. Me reguleerime IT-firmasid, mis on e-kaubanduse ettevõtted, mis pakuvad hasartmänge. Me ei reguleeri internetikasiinosid – punkt. Sõltumata sellest, kuidas valdkonna reguleerimisele läheneda, peab tehnoloogiast aru saama.

Maksulangus ei mõjutaks eelistusi

Taivo Põrk, rahandusministeeriumi ettevõtlus- ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialistEesti hasartmängumaksu määr on võrreldes enamiku teiste Euroopa riikidega välisoperaatoritele suhteliselt atraktiivne ka praegu. Eestis kasvab kaughasartmängu korraldamise tegevus- ja korralduslube omavate operaatorite arv.Maksumäära langetamine ei mõjutaks operaatorite eelistusi serverite asukoha suhtes, kuna see maksustamisel tähtsust ei oma. Eesti kaughasartmänguturu jätkuva legaliseerimise huvides on seadusest kaotatud nõue, mille järgi pidid Eestis kaughasartmängu korraldamiseks asuma siin ka selleks kasutatavad serverid.

 

Mis on mis

Malta kaughasartmängusektor

Kaughasartmängusektor annab Malta SKPsse 7% ja asub teenustesektoris 3.–4. kohal.Sektoris töötab 4000 inimest, lisaks on 3000 inimest seotud sektoriga kaudselt (IT-firmad jne).2011. aastani tegutses Maltal enam kui 280 veebikasiinot, kriisi tõttu toimunud liitumiste ja ülevõtmiste tulemusel kahanes firmade arv veidi alla 250.Riik saab aastas ligi sada litsentsiavaldust. 2011. aastal ei saanud 30% taotlejatest aga litsentsi, kuna nad ei vastanud standardile.Malta riik on aastatel 2004–2011 töödelnud ligi 900 litsentsiavaldust.

Allikas: LGA