• Jaga lugu:

    Pelletitootja rajab teise kombijaama

    Baltimaade suurim puidugraanulitootja AS Graanul Invest rajab Ebaveres ostetud graanulitehase juurde koostootmisjaama, mille ehitus läheb maksma üle 20 miljoni euro.

    Graanul Investi tütarfirma AS Pellest omandas tänavu suvel Eesti ühe suurema graanulitootja, Ebaveres asuva OÜ Flex Heat Eesti. Varem taanlastele kuulunud tehas kannab nüüd ärinime OÜ Ebavere Graanul. Ebaveres asuv tehas toodab aastas 110 000 tonni pelleteid ehk puidugraanuleid.
    Väike-Maarja vallavolikogu kehtestas 29. novembril Ebaverre rajatava koostootmisjaama detailplaneeringu. Graanul Investi koostootmisjaama soojusenergiat kasutatakse graanulite toormaterjali kuivatamiseks ning elektrienergia müüakse vabaturul maha. Projekti ligikaudne maksumus on üle 20 miljoni euro.
    Graanul Investi juhatuse esimees ja suuromanik Raul Kirjanen ütles, et tal praegu midagi rohkemat lisada ei ole.
    Elektri tootmine on mõistlik. Oma esimese koostootmisjaama käivitas Graanul Invest tänavu sügisel Valgamaal Patkülas asuva pelletitehase juures. “Graanulitootmisprotsess on ideaalne võimalus efektiivselt taastuvat elektrit toota. Töötame üle 8000 tunni aastas pideva soojakoormusega. Selle baasilt on väga mõistlik tõhusas koostootmisrežiimis toota ka elektrit,” on Kirjanen varem selgitanud, miks nad Pat­külla koostootmisjaama ehitasid. Graanul Invest on plaaninud kõikide oma pelletitehaste juurde rajada koostootmisjaama.
    Väike-Maarja vallavanema Indrek Kesküla andmeil on Ebaverre kavandatava koostootmisjaama projektvõimsus 25 megavatti, millest elektriline võimsus on 7 MW ja soojuseline võimsus 18 MW. Koostootmisjaam hakkab kütusena kasutama hakkepuitu, raiejäätmeid ja puukoort.
    “Käisime Patkülas asuvat koostootmisjaama vaatamas ja see jättis meile väga positiivse mulje,” rääkis Kesküla. “Kui olid avalikud arutelud Ebaverre rajatava koostootmisjaama detailplaneeringu üle, siis kohalikud said aru, et uus tehnoloogia võimaldab piirkonnas õhusaastet vähendada. Hirm uue tootmisüksuse pärast on hajumas.”
    Kesküla sõnul on Graanul Investi suurinvesteering vallale väga oluline. “See näitab ettevõtte kindlust oma tootmisvaldkonnas ning seda, et pelletitehas jätkab siin tööd,” lisas ta.
    Pärast Flex Heat Eesti ostmist on Graanul Investil Eestis neli pelletitehast: Imaveres (Imavere teine tehas suleti 2011. aasta sügisel), Patkülas, Ebaveres ja väike tehas Näpis. Lisaks on Graanul Investil pelletitootmine Lätis ja Leedus. Aastas toodetakse umbes pool miljonit tonni pelleteid.
    Flex Heat Eesti endine juhataja Kuido Kuntro ei osanud öelda, kas ostu-müügitehingu juures näitasid rohkem initsiatiivi taanlastest endised omanikud või Graanul Investi omanikud. “Mina läbirääkimiste juures ei olnud,” põhjendas ta. “Graanul Invest pakkus mulle ka tööd, aga ma otsustasin, et proovin oma firmaga, mis ei tegele tootmisega.”
    Kaks konkurenti. Graanul Investile pakuvad Eestis konkurentsi vaid kaks suuremat tootjat – Pärnumaal Saugal asuv Purutuli ja Stora Enso Eesti pelletitehas Imaveres. Purutuli käivitas tootmise 2011. aasta alguses ja Imavere tehas sama aasta lõpus.
    Purutule juhataja Tanel Mihkelsoni kinnitusel pole Graanul Invest nende vastu huvi tundnud. Purutuli toodab tänavu 105 000 tonni pelleteid. Kogu toodang müüakse Taani.
     
    Kommentaar
    Turg ei muutu
    Siim Liblik, Stora Enso Eesti ASi Imavere pelletitehase projektijuhtEbavere koostootmisjaam on Graanul Investi strateegia loomulik jätk. Flex Heat Eesti ost ei tekita turul mingeid muudatusi. Turgu mõjutab see, kui midagi kinni pannakse või juurde tuleb. Praegu ei ole ju kumbagi olnud.Meie tehas toodab 85 000 tonni pelleteid. Ma arvan, et esimese aasta kohta on see täitsa hea tulemus.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Maailma suurima puuviljafirma taastulemine börsile läks lörri
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.