Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poliitikasse ei tohi jääda liiga kauaks
Reformierakonna kõige suurem häda on kangekaelne valetamine, aga eks ka sellel ole omad põhjused. Neist peamine vahest liiga kauaks võimu juurde jäämine. Võim korrumpeerib ja liiga kauaks võimu juurde jäämine korrumpeerib iseäranis, kui parafraseerida üht tuntud ütlust.
See seltskond ei kujuta enam ette poliitikat ilma iseendata, valitsust ilma Reformierakonnata. Paranemine saaks alata sellest ettekujutusest loobumisega, ent võimul olles ei kipu see võimalik olema.
Taasiseseisvunud Eesti algusaegadel tegid ilma “julged diletandid” – sõnapaar, mida Marju Lauristin on kasutanud Mart Laari esimese valitsuse kohta, kehtib see aga laiemaltki. Poliitika ei olnud veel professionaliseerunud ning tollal peeti seda sageli puuduseks.
Tänaseks on aga poliitika liigagi professionaliseerunud. Inimesed, kelle süsteem “välja sülitab”, ei oska tihtipeale oma eluga enam midagi peale hakata, sest “eelmise elu” oskused on ununenud, või mis veel hullem, – neid pole üldse olnudki.
Seetõttu pean mõistlikuks parlamendisaadiku ametiaega piirata kahte riigikogu koosseisu kuulumisega, nagu pakkus Jaak Allik Postimehes. Samasugused piirangud võiksid kehtida ministritele. See väldiks tooli külge kinnikasvamist.