• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 13.12.12, 23:00

Riigi laen hoiab Estonian Airi lennukid õhus

Valitsus otsustas eilsel istungil laenata Estonian Airile kuni 8,3 miljonit eurot, tagamaks lennuühendused Eestile olulistesse sõlmpunktidesse. Laenatakse omandireformi reservfondi rahast ning intressiga 15 protsenti.
“Laenu täpne suurus otsustatakse jooksvalt, kui selgub, kas Euroopa Komisjoni konkurentsi direktoraat annab nõusoleku lennufirmale riigiabi andmiseks,” ütles majandusminister Juhan Parts eilsel valitsuse pressikonverentsil. Seni makstakse välja igakuine laenumakse, millest esimene on 793 000 eurot. Enne iga järgnevat makset annab valitsus uue nõusoleku summa väljastamiseks. “Suurim aktsionär tahab saada enne ülevaadet ja jooksvat finantsseisu ning siis hindame laenu vajalikkust,” märkis Parts.
Partsi ütlust mööda tagatakse laenuga ette­võttele võimalus ümberkorralduste ajal tegutseda ning kindlus, et võetud kohustuste täitmiseks jagub piisavalt raha. Rääkimata lennuühenduste katkemise ärahoidmisest.
15protsendise intressiga laen tuleb kuue kuuga tagasi maksta ning see on paika pandud Euroopa Liidu reeglitega. Makstava summa suurus tuleneb Partsi sõnul Estonian Airi põhjalikust taotlusest, mille on ettevõtte nõukogu ning rahandus- ja majandusministeerium läbi vaadanud. “Riigi soov on muidugi maksta nii vähe kui võimalik,” tõdes Parts.
Laen nõuab tegelikult Euroopa Komisjoni luba. Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuke ütles, et riigi antud laen on esimene samm restruktureerimise ja rekapitaliseerimise poole.
“Oluline on märkida, et see samm on eespool igasuguste lubade saamist. Enne, kui suur luba on taotletud, saab aga kiiret ja väikest abi anda,” selgitas Raasuke. Estonian Air on tema sõnul konsulteerinud ELi konkurentsi direktoraadiga ja saadud suuniste järgi laenu puhul käitutigi. “Tingimus on, et kuni kuueks kuuks saab kiiret abi anda ja selle aja jooksul peavad suure loa saamiseks kõik asjaolud välja selgitatud olema. Suur luba tähendab Euroopa Komisjoni luba,” lausus Raasuke.
8,3 miljonit annab ettevõttele aega. Küsimusele, miks just 8,3 miljonit eurot, vastas Raaskuke, et summa on välja arvutatud nii, et tagada ettevõtte toimimine teatud aja jooksul nii, et ei rikutaks ühtegi lepingulist tingimust. Raasukese väitel kogu summa koondamistasudeks ei kulu. “Arvesse on võetud kõiki lähikuudel planeeritud rahavoogusid, kaasa arvatud ümberkorraldamise kulusid ehk laenusumma hõlmab  ka koondamistasusid,” märkis Raasuke.
Estonian Airi juht Jan Palmér ei osanud täpsustada, kui kauaks riigilt saadud laenust jagub või millal on tarvis uut rahasüsti. Hea stsenaariumi korral ei vaja ettevõte seda üldse.
“Proovime muudatused ellu viia. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis rohkem raha vaja ei lähe. Küll aga on kindel, et laenust jagub vähemalt nii kauaks, kuni teame, missugune tulevik Estonian Airi ees ootab,” kinnitas Palmér.
Muutused võtavad  Palméri sõnul aega, “Proovime numbrid korda saada. Sellega seoses peame kahjuks vähendama töötajate ja lennukite arvu. Ettevõte on kaotanud palju raha. Vajasime laenu, et edasi töötada ja kulusid vähendada,” selgitas ta.
Kuigi laenamine on otsustatud, mainis Parts, et lennuühenduste säilitamise ja Estonian Airi­ tuleviku suhtes on pikalt alternatiive kaalutud.  Üks neist on korraldada võimalike ühenduste puhul avalikud konkursid. “See on keeruline ja ei ole kindel, millise tulemuse see pikas perspektiivis annab,” kommenteeris Parts.
Uus ettevõte oleks ELst sõltumatu. Teine võimalus on moodustada uus ettevõte. Minister sõnas, et Euroopa Liidu reeglite järgi on riigil käed seotud olemasoleva firma toetamisel, kuid vabad uue moodustamisel. Siiski lisas ta, et praegu on põhiline olemasoleva ettevõtte rekapitaliseerimise ­variant. “Me loeme siin tõsiselt raha,” ütles Parts.
Salongitöötajatega jõuti kokkuleppele
Eesti Stjuuardite ja Stjuardesside Ametiühing (ESSA) ja Estonian Air sõlmisid eile uue kollektiivlepingu. Leping kehtib järgmise aasta 15. novembrini.Kollektiivleping laieneb kõikidele Estonian Airi salongipersonali osakonna töötajatele, olenemata sellest, kas nad kuuluvad ametiühingusse või mitte. Kollektiivleping reguleerib töö- ja puhkeaega, töötingimusi, sotsiaaltagatisi, töötasu ning tööandja ja ametiühingu vahelisi suhteid.“Uue kollektiivlepinguga tõuseb salongiteenindajate töö efektiivsus kuni 15%, samas nõustusime jätma palgad 2008. aasta tasemele. Loodame, et firma suudab eeloleval aastal viia ellu plaanitud rekonstrueerimise ja muuta ettevõtet stabiilsemaks,” lausus ESSA juhatuse esimees Veiko Saga.Estonian Air peab kollektiivlepingu läbirääkimisi ka piloote ühendava ametiühinguga ELA ja loodab sarnaselt ESSAga jõuda mõlemat poolt rahuldava kompromissini.Stjuuardite ja Stjuardesside Ametiühing ühendab ligi 80 salongiteenindajat.
 
Kommentaar
Laen katab võimalikku auku
Andrus Aljas, endine Estonian Airi president
Laenu eest saab edasi lennata. Arvan, et see läheb eelkõige jooksvatesse vahenditesse. Investeerimisvajadust Estonian Airil ei ole, pigem peab restruktureerima ja see maksab. Kulusid tuleb katta, et hiljem kokku hoida.Rahasüst vajab Euroopa Komisjoni luba. Tõenäoliselt  võtab loa saamine aega. Ettevõtte rahaseis ei ole nii hea, et seal lisarahata hakkama saaks. Laen katab võimalikku auku, kuni otsus tuleb.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.07.24, 15:46
Eesti inimesed eelistavad suvel üha enam alkoholivaba õlut, siidrit või longdrinki
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele