16. detsember 2012 kell 21:00

KINNISVARA. Mis juhtub korteriturul järgmisel aastal?

Lähiaja perspektiiv kinnisvaraturul on mõõdukas, 10–15protsedine tõus paari-kolme aasta jooksul, ent pigem on tegu kinnisvaraturu taastumisega, sest buumiaegse tasemeni veel jõutud ei ole.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli hinnangul on kinnisvaraturg tõusuteel, kasvades aastas keskmiselt 10–15 protsenti. “Märgata on buumiga sarnast tegutsemist, aga tegemist ei ole kindlasti buumiga, vaid kinnisvaraturg pigem taastub,” ütles ta.

Kõige populaarsemad on praegu kinnisvaratehingud 35 000 kuni 60 000 eurot maksvate 1–2toaliste korteritega. Järgmisel aastal Rüütli hinnangul see trend jätkub.  Tallinnas paistab eriti silma Põhja-Tallinna linnaosa. “Selge vedur on Kalamaja, kuhu investeerivad kultuuri-, teatri- ja kunstiinimesed, kes väärtustavad lilleaeda ja Eesti-aegset arhitektuuri,” märkis ta.

Uusarenduste napp arv kerib hindu. Keskmist ruutmeetrihinda veavad Rüütli sõnul üles uusarendused. “Alla kahe tuhande eurose hinnaga uusarendusi peaaegu enam ei näegi,” ütles ta. Kesmine mediaanhind on aga tuhande euro ümbruses.

Ka Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liikme Elari Tamme sõnul annavad järgmisel aastal kinnisvaraturul tooni uusarendused. Seda eriti Tallinna kesklinna piirkonnas, aga uusi kortereid napib tegelikult peaaegu igas linnaosas.

Hindu mõjutab peamiselt suurem nõudluse kasv, soov parema ja kvaliteetsema kinnisvara järele. “Praegune suures osas renoveerimist vajav ja nõukogudeaegne kinnisvara ei rahulda homset ostjat,” selgitas Tamm.

Küsimusele, kust võivad tulla kinnisvara rekordhinnad, vastas Tamm, et Tallinnas need piirkonnad südalinn ja vanalinn.

Merko Ehitus Eesti ASi juhatuse esimees Tiit Roben ei prognoosinud nii suurt hindade tõusu. Äripäeva ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu konverentsil leidis ta, et uute korterite hinnatase on tulevasel aastal tõenäoliselt sama mis tänavu.

Üle-eelmisel ja eelmisel aastal mõjutasid korterite hindu eelkõige tõusvad ehitushinnad. Kas need ka järgmisel aastal kerkivad, on tema sõnul raske ennustada. “Nii nagu Eesti majanduskasvuks ennustatakse umbes null protsenti, läheme ka meie järgmisel aastal samasuguse nullijoone peal edasi. Mina arvan, et korterite hinnad jäävad samale tasemele,” teatas Roben.

Ta leidis aga sarnaselt Rüütli ja Tammega, et mõned n-ö sähvatused võivad turul ette tulla – seda just kesklinna piirkonnas, kus mõne väiksema arenduse puhul tundub, et inimeste huvi on suurem.

Järjest enam investeeritakse. Tamme ennustas, et järjest enam ostetakse kinnisvara ka investeeringu eesmärgil. “Eriti just üksikisikud paigutavad raha korterite ja majade alla. Praegune üüritootlus on selgelt suurem kui raha lihtsalt pangakontol või sukasääres hoides, mida inflatsioon tasapisi ära sööb,” ütles ta.

Tamme sõnul on juba 2012. aasta teine pool näidanud väikeinvestorite suurenenud huvi mitmesuguste korterite vastu ja seda mitte ainult Tallinnas, vaid ka näitkes Viljandis, kus üüritulu tootlikkus on kuni 10 protsenti.

Rüütli hinnangul soodustavad raha paigutamist kinnisvarasse pangadeposiidid, mis on praegu peaaegu olematud, ning erakordselt madal kuue kuu Euribor. Tema sõnul on üllatav ka see, et suurenenud on ilma panga toeta tehtavate tehingute arv. 30–40 protsenti tehingutest on tehtud ilma pangalaenuta. See viitab Rüütli sõnul otseselt sellele, et parema puudumisel on hakatud kinnisvarasse investeerima.

Investeeringuks õiget hetke ootavale inimesele soovitab Tamm teha seda kohe. “Üüritootlus on selgelt parem kui hoiuste pakutav. Samuti on kinnisvara stabiilne ning oma tulude jälgimiseks palju parem ja läbipaistvam investeerimisvõimalus. Kui keegi ostab kodu, siis kodu ostmine on pigem kohustus, mitte investeering,” ütles Tamm kokkuvõtvalt.

Aktiivseim turg on selgelt pealinnas

Maa-ameti andmetel on tänavu tehtud umbes 27 000 kinnisvara ostutehingut. Aktiivseim on turg pealinnas ja selle lähivaldades – enam kui 40 protsenti tehingutest sooritatakse just seal. Rohkelt kinnisvaratehinguid tehakse veel Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas. Linnades tehakse enam tehinguid korteritega, maapiirkondades kinnisasjadega. “Ka koguväärtuses on Harju maakonna osakaal selgelt suurim, sest tehinguid tehakse kõrgemate hindadega. Kõigi ostu-müügitehingute koguväärtusest – umbes 1250 miljonit eurot – andis Harju maakond koos Tallinnaga 64,6 protsenti,” lisas maa-ameti avalike suhete nõunik Agnes Jürgens, kelle sõnul tehakse arvuliselt kõige enam tehinguid korteriomanditega. Esimesest kolmanda kvartalini tehti 44 protsenti ostutehingutest just eluruumidega, järgnesid hoonestamata maa kinnisasjade tehingud 30 protsendiga. Kõige vähem oli tehinguid hoonestusõiguste ja korterihoonestusõigustega – kokku umbes 1 protsent.Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja käsutäitja Andres Jussi analüüsi põhjal on 2005. aastast kuni selle aastani olnud kõige kõrgemad hinnad 2007. aastal. Majanduslanguse ajal hinnad langesid ja jõudsid kõige madalamale tasemele 2009. aastal. Tallinnas ja Tartus on hinnad aga siiski kõrgemaks jäänud kui aastal 2005.

Hetkel kuum