18. detsember 2012 kell 21:00

EHITUS. Hangete saatus hirmunud ametnike käes

Eesti on agar euroraha kasutaja, ent see on toonud palju vaidlustusi ning mõningal juhul on oht, et toetussumma tuleb Euroopa Liidule tagasi maksta.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna kontrolöri Tarmo Olgo sõnul esineb eurorahaga seotud hangete puhul kindlasti ettevõtjate ja hankijate trikitamist rohkem – just lubatu ja keelatu piiri peal käimist.

“Suurem mure on see, et tihti unustatakse ära, miks me seda riigihanget teeme,” juhtis Olgo tähelepanu. “Me ei tee ju seda selle pärast, et ehitada üks objekt või et saada kõige odavam pakkumine, vaid ikkagi selle pärast, et leida soodne pakkumine, et võimalikult paljud ettevõtjad saaksid sellest rahast kasu, et areneks majandus ja konkurents,” tõi Olgo esile.

Bürokraatiast pimestatud ametnikud. Olgo sõnul kardetakse eurobürokraatiat, mis sageli ametnikke pimestab. “Kui on olukord, et mõni dokument on puudu või mõned andmed valel leheküljel, siis on ametnikel lihtsam otsustada, et me ei kvalifitseeri seda ettevõtjat või siis jätame pakkumuse vastavaks tunnistamata,” tõi Olgo näite.

“Tegelikult, “vähendades” taolist konkurentsi, vähendatakse hoopis soodsamate pakkumuste võimalusi. See on koht, kus tuleb mõelda, kas alati on vaja tühiste asjade, formaalsete eksimuste pärast pakkumust kohe tagasi lükata? Võib-olla annab seadus ka võimaluse küsida. Näiteks, ole hea, ettevõtja, sul on üks dokument puudu, esita. Kui see võimalus vähegi on, siis tuleks seda kasutada ja mitte ettevõtjat kohe kiiresti tagasi lükata,” soovitas Olgo.

Eksimuspiir liiga madal. Olgo sõnul juhib Eestis ametnikke hangete läbiviimisel hirm – hirm eksida. Seda kindlasti veel juhul, kui Euroopa Liit leiab, et hange on kuidagi valesti korraldatud või on üksikuid eksimusi, sest sellega kaasneb oht, et raha küsitakse tagasi.

“Siin on ikkagi riik pannud väga madala lävendi, kuhu maani eksimusi veel aktsepteeritakse – Eestis on see alla 2%. See on kindlasti hirm, mis on sisse viidud. Võib-olla paremate teadmiste ja oskuste puhul oleks hirmu vähem ning ka mitteratsionaalseid otsuseid oleks vähem,” märkis Olgo.

Uue Euroopa Liidu toetusraha perioodil 2014–2020 tuleb Olgo sõnul riigil analüüsida senist kogemust ning mõelda sellele, millega pole riik hakkama saanud, või on juhtudele, kui on selgunud, et midagi on raskem, kui algul arvatud.

Kaks tegurit, mida riik võiks uute ehitushangete puhul arvestada

1. Suured projekteerimis-ehitushanked.Riigi ametkonnas puudub sageli kompetents korraldada suuremahulisi ja keerulisi projekteerimis-ehitushankeid. “Ei osata tihti ehitajale öelda, mida alguses tahetakse,” ütles riigikontrolör Tarmo Olgo.Hiljem, kui projektid hakkavad valmis saama ja alustatakse ehitusega, tuleb ette suhteliselt palju vaidlustusi ning lõppkokkuvõttes on segadust palju.“Järgmise perioodi raha korral tasuks mõelda, kas projekteerimis-ehitushanke ja ka teedeehituse puhul on ikkagi sobilik Euroopa Liidu raha kasutada,” arutles Olgo.“Suured hanked on tahes-tahtmata tekitanud erinevatel põhjustel palju vaidlustusi. Tasub mõelda, et kui kõik need päevad kokku lüüa, siis mingi muu hankemenetlus või muu käitumine oleks andnud ehk ratsionaalsema tulemuse,” märkis ta.

2. Vähem vaidlustusi, rohkem analüüsi.Teise mõtlemiskohana tõi Olgo välja vaidlustamiste vähendamise. “Nagu me teame, siis järgmised viis aastat sellist suurt buumi ei ole, pigem on tagasihoidlik rahulik kasv. Ja need vaidlustused ei kao. See on koht, kus rahandusministeeriumil, ettevõtjatel ja hangete läbiviijatel oleks aeg rahulikult analüüsida, mida tuleks seaduses muuta,” rääkis Olgo.Tema sõnul tasub kindlasti vaadata ka naaberriikide praktikat ning võrrelda seda Eesti omaga ja vaadata peeglisse, kas kõik meie tingimused, nõuded ja arusaamad, kuidas riigihanget tehakse, on teiste riikidega sarnased või oleme kuskil läinud liialt pühaks ja iseendale lisa­probleeme tekitanud.

 

Tasub teada

Riigihanked 2012

riigihanke korras tellitiTeenused: 2724 hanget maksumusega 530 miljonit eurotEhitustööd: 1221 ehitustööd maksumusega 924 miljonit eurotAsjad: 2 321 hankega kokku 431 miljoni euro eestSuurimad hankijad: maantee­amet, Riigi Metsamajandamise Keskus, kaitsevägi, Riigi Kinnisvara ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla.Kohalikest omavalitsustest hankisid enam Tartu linn, Tallinna kommunaalamet ja Pärnu linn.

Allikas: rahandusministeerium

 

Üks küsimus

Kui palju on teie vald eurorahast kasu saanud?

Ludvik Mõtlep, Leisi vallavanemLeisi vald on saanud Euroopa Liidu toetust Leisi Keskkooli hoone rekonstrueerimiseks 2009–2010 (koolihoone, spordisaal, ujula). Tööd said tehtud kriisiaegsete hinnapakkumistega, teostus oli küll raske, aga tulemus odavalt käes. Olen rahul.2007–2009 rahastati Leisi vallas nelja asula vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist. See oli suur hange ja Euroopa raha viis hankehinna üles – arvan, et rohkem, kui asi tegelikult maksis. Tulemuseks saime korras vee ja kanalisüsteemid. PRIA kalanduse rakenduskavast ehitame praegu Soela paadisadamat.

Mart Võrklaev, Rae vallavanemOleme taotlenud ja saanud Euroopa Liidu programmiraha mitme objekti ehituseks. Me ei ole küll neid toetusi kasutanud nii palju kui mitmed teised omavalitsused. Toetust oleme saanud kiigeplatside korrastamiseks ja skate-parkide ehitamiseks.Kiigeplatsi korrastamise ja üritusteks inventari soetamise projekti hind on ligi 30 000 eurot, millest toetus moodustab veidi üle 22 000 euro. Skate­-parkide ehituseks Peetrisse ja Jürisse saime Leaderi toetusraha ligi 24 000 eurot, ise lisasime umbes 10 000 eurot.Euroopa Regionaalarengu Fondi abiga ehitasime välja kaks kergliiklusteed koos valgustusega Assakule ja Järvekülasse: kokku saime kahe kergliiklustee väljaehitamiseks koos valgustusega toetust 713 000 eurot, millele lisaks panustasime ise 720 000 eurot.Rae valla ettevõte Elveso AS sai Ühtekuuluvusfondilt, Euroopa Regionaalarengufondilt ja Roheliselt investeerimisskeemilt kanali ja kaugküttetrasside renoveerimiseks ligi 11 miljonit eurot, Elveso ise lisas projektidesse 5 miljonit eurot.

Elari Hiis, Karula vallavanemEurorahaga ei ole me ehitanud. Me pole neid taotlenud ka, sest vahepeal olid probleemid omaosaluste väljamaksmistega. Oleme ehitanud CO2 ja KIKi rahast. Neilt taotletavad summad on väiksemad ja tingimused paindlikumad.

Hetkel kuum