Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nordea: Ekspordi kasvu mootor elavneb 2014. aastal

    Nordea hinnangul suudavad vaid tugevad euroala majandused näidata 2013. aastal maailma mastaabis head kasvu. Põhjamaade taastumine on edasi nihkunud ja Eesti ekspordi kasvu mootor elavneb pigem 2014. aastal.  

    Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul võib lõppeva aasta kokku võtta Londoni olümpiamängude metafooriga: medalite esiviisikusse jõudnud riigid USA, Hiina, Venemaa ja Saksamaa olid kõik edukad ka majandusrindel. Riikidel, kes võlakriisi kiuste suutsid sel aastal näidata jõulist majanduskasvu, oli ülihea ettevalmistus. Nad saavutasid väikese edumaa ja neil on ka rohkem majanduspoliitilisi valikuid, et saavutada hea tulemus järgmistelgi aastatel.  
    „Eestile ennustati olümpialt kahte kulda. Kaks medalit tuligi: üks hõbe ja teine pronks. Majanduses suutis Eesti saavutada kolmandas kvartalis ca 3,5-protsendise kasvu euroala -0,6-protsendise aastalanguse taustal. Sellele lisandus 5-protsendine palgakasv, mis jätkub ka järgmisel aastal,“ kommenteeris Palm olümpia-aasta majandusülevaadet.
    Palmi sõnul olid Eesti edu pandiks sel aastal kindlasti varasemad usaldust loonud reformid, paindlik ja ELi tugevamate riikidega üha enam lõimuv majandus ning investeeringud konkurentsivõimesse ja oma niši leidmisse. Lisaks võitis Eesti madalate intresside näol eurost. „Sarnaselt teiste euroala stabiilsemate majandustega oli Eestil võimalus tugineda rohkem sisenõudlusele. Kokkuvõttes oli majanduse aeglustumine riske arvestades mõõdukas.“
    Eesti majandusel õnnestub kasvada kolm korda kiiremini. Nordea hinnangul elavneb Eesti majandus tuleval aastal kooskõlas Skandinaavia majandusega, mille taastumine on aga võlakriisi venimise tõttu mõnevõrra edasi nihkunud. Saksamaa, Rootsi ja Soome majanduse kasvu tempo ei ületa 2013. aastal 1%. Sisenõudluse toel õnnestub Eesti majandusel kasvada kolm korda kiiremini.  „Võib väita, et Eesti majanduse nn sisemised kasvumootorid (ettevõtete investeerimisaktiivsus, palgasurvest ja tööturu paranemisest tingitud tarbimisjulgus, defitsiidis eelarve jne) on juba edukalt töösse rakendatud. Seega sõltub kasvuhüpe suures osas ekspordi elavnemisest Põhjamaades,“ selgitas Tõnu Palm. „Eesti tugevuseks kujuneb süvenev integreeritus Põhjamaadega ning mitmekesine ekspordistruktuur. Riskide jätkuv hajutamine nii toodete kui ka turgude puhul ning paindlikkus on avatud majandusega riigi jaoks ülioluline,“ lisas ta.
    Näiteks energia-, toorme- ja investeerimiskaupade ekspordi ajutist nõrkust on aidanud kohati tasandada tarbekaupade ja teenuste eksport (mis püstitas kvartali arvestuses rekordi). Praegu aitab aga energiakaupade eksport tänu kõrgematele maailmaturuhindadele taas kord tulusid kasvatada. Seega leidub tootmisharusid, millel läheb paremini, aga ka neid, mil läheb halvemini. Kasvu stabiilsuse jaoks loeb tervikvaade.  Kokkuvõttes pole Eesti saavutanud mitte vaid kriisieelsest tasemest kõrgemat eksporditaset (oktoobris püsitas kaubaeksport 1,15 mld euroga uue rekordi), vaid tasapisi ka suurema stabiilsuse. See peegeldub otseselt ka töötleva tööstuse mahtudes, mis on muidu väliskonjunktuuri suhtes väga tundlikud. Eesti tööstus on suutnud teiste tugevate ELi riikidega võrreldes turuosa isegi kasvatada.
    Investeeringud hakkavad 2013. aastal tasapisi kasvama. Nordea hinnangul pole järgmise aasta kasvuväljavaade siiski kuigi paljulubav. Euroala töötleva tööstuse kindlustunne on vähenenud juba 16 kuud. Karge talvine majanduskliima on võtnud võimust ka Balti mere äärsetes riikides. Nimelt püsib tootmise väljavaade lisaks Soomele kehv  ka Saksamaal ja Rootsis.
    „Kõige viletsam on praegu eksporditellimuste seis, sest üldise kindlustunde nõrkus on langenud kokku sesoonse jahtumisega.  Euroala puhul ootame 2013. aasta kokkuvõtteks siiski investeeringute ja ka ekspordi pöördumist kasvule. See, millal investeeringud tõepoolest märkimisväärselt kasvama hakkavad, kujuneb üheks võtmeküsimuseks. Riigiti ja majandusharuti saab see olema erinev.“
    Nordea baasstsenaarium ei eelda siiski pikaajalist ega sügavat surutist Euroopa majanduses. Ettevaatavalt veavad maailma majanduse taastumist järgmisel aastal arenevad turud ja Ameerika Ühendriigid. Euroalal kulub kasvuhoo saavutamiseks rohkem aega ning 2013. aasta kokkuvõttes ootame seal tugevamate riikide eestvedamisel investeeringute ja ka ekspordi väikest kasvu. Seda toetavad muude tegurite kõrval majanduspoliitilised sammud, ülisoodsad intressid ja laenutingimuste järkjärguline paranemine.
    „Eesti investeeringute kasv järgmisel aastal suure tõenäosusega ajutiselt jahtub (riigi investeeringute mahud on tagasihoidlikumad, laenuraha kättesaadavus ja hind ei parane). Samas eeldame, et suurtel majandusharudel on jätkuvalt nii vajadused kui võimalused konkurentsivõimesse investeerida,“ ütles Palm.
    „Kui globaalsest majandusest ei tule uusi ohumärke, siis erainvesteeringud saavad ka kasumi ja sisemiste ressursside arvel kasvada euroala keskmisest mitu korda kiiremini. Eestis tegutsevate välisettevõtete rahastamisel mängivad pangalaenude kõrval märkimisväärset rolli grupisisesed rahavood. Seega ei mõjutaks ka panganduse tagasihoidlikum panus olukorda,“ sõnas Palm.
    Eeldame, et soodsa tööturu ja palgakasvu toel püsib hädavajalik eratarbimise kasv. Suuri oste lükatakse aga edasi. Jaemüük aeglustus aasta esimese poolega võrreldes vaid mõõdukalt. Aasta lõpp võib aga müügi poolest tulla tugev. Jaeturu tugevast inertsist annab märku Eesti jaekaubanduse kindlustunne, mis püsib stabiilne (võrreldes langusega Soomes ja euroalaga).
    Prognoositav tööjõu defitsiit viib palgatõusuni. Tööõive kasv on praeguseks küll aeglustunud, kuid mitme näitaja puhul (sh tööjõus osalemise määr, tööpuuduse määra ühekohaline näitaja) on jõutud kriisieelsele tasemele lähemale. Kümne aastaga on tööealine elanikkond kahanenud üle 2%, samas on hõive kasvanud 7%.  Senise arengu jätkudes pole kaugel tööjõu defitsiit, mis toetab ettevaatavalt palgakasvu. 
    Lisaks on euroala kasvu taastumisel ülioluline roll madalatel intressidel. Selleks et Euroopa Keskpanga madalad intressid jõuaks reaalsektorini, peab kriisiriikide finantssektor muutuma tugevamaks. Ka riigirisk püsib kõrge, takistades seeläbi reaalsektori finantseerimist. Eestil neid probleeme ei ole.
     
     
     
     
  • Hetkel kuum
Uuring: klienditeenindus 400 protsenti paremaks? Tehtav!
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
S&P 500 sulgus järjekordselt oma uuel rekordtasemel 5 433,74 punkti juures
Wall Street sulgus neljapäeval erisuunaliselt: S&P 500 tegi sel nädalal juba mitmendat korda juba oma ajaloo rekordi ning edenes +0,23%, Dow 30 langes -0,17% ning Nasdaq tõusis +0,34%.
Wall Street sulgus neljapäeval erisuunaliselt: S&P 500 tegi sel nädalal juba mitmendat korda juba oma ajaloo rekordi ning edenes +0,23%, Dow 30 langes -0,17% ning Nasdaq tõusis +0,34%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Põllumeestele antakse 19 miljonit toetust biometaani tootmiseks
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Lindström kuritarvitas oma turgu valitsevat seisundit
Lindströmi tööriiete ja vahetusvaipade üürilepingu tingimused võivad olla konkurentsi piiravad, leidis järelevalvet teinud konkurentsiamet. Lindström nõustus kliendilepingu tingimusi muutma.
Lindströmi tööriiete ja vahetusvaipade üürilepingu tingimused võivad olla konkurentsi piiravad, leidis järelevalvet teinud konkurentsiamet. Lindström nõustus kliendilepingu tingimusi muutma.