Eesti Pank kärbib teenus- ja koolituskulusid

Kui keskpanga 2012. aasta eelarve maht oli 0,098 protsenti SKPst, siis majandusprognoosile tuginedes on 2013. aasta eelarve puhul sama näitaja 0,095 protsenti SKPst.

2013. aastal vähenevad keskpanga lähetuste, koolituste ja bürookulud 3,2 protsendi võrra, 1,1 miljoni euroni. Teenuste (IT- ja trükiteenuste ning töökeskkonna haldamise teenuste) ning muud kulud vähenevad ühe protsendi võrra, 7,8 miljoni euroni.

Keskpanga personalikulud kasvavad võrreldes tänavusega 5,5 protsenti, 8,6 miljoni euroni. 2012. aasta keskel tõusid töötajate palgad 4%. See oli esimene palgatõus pärast 2008. aastat. 2013. aasta algusest tõuseb keskpanga töötajate põhipalk kahe protsendi võrra.

Palgatõusu tulemusel jääb Eesti Panga palgatase töökohtade lõikes ligikaudu võrreldavaks Tallinna finantssektori omaga, millega Eesti Pank tööturul peamiselt konkureerib, teatas keskpank. Palgatõus ei puuduta juhatuse palkasid, mille on määranud keskpanga nõukogu.  

Investeeringud põhivarasse vähenevad 2013. aastal 39 protsenti, 1,4 miljoni euroni. Keskpanga suurimad investeeringud järgmisel aastal on turvalisuse suurendamisse ning uute tarkvaralahenduste kasutuselevõttu sularahaarvestuse ja finantsvara haldamise süsteemides. Kavas on ka ühe hoone kapitaalremont. Samuti osaleb Eesti Pank Euroopa keskpankade süsteemi ühistes infotehnoloogiaprojektides.

Eesti Panga prognoosi kohaselt on keskpanga järgmise aasta tulude maht 40 miljonit eurot. Eesti Panga tuludesse on kavandatud tulud välisreservide haldusest ja eurosüsteemi tehingutest ning muud tegevustulud.

Eesti Panga ülesanne on tagada koos teiste euroala keskpankadega hinnastabiilsus euroalal. Oma põhiülesande täitmiseks peab Eesti Pank olema sõltumatu ja seetõttu pole keskpank seotud riigieelarvega.

Eesti Panga tänavune tegevustulem avalikustatakse keskpanga aastaaruandes järgmise aasta esimesel poolaastal.