Hasartmänguraha: kes jagab kellele?

Varem on hasartmängumaksu nõukogu toetatud sihtasutust Ugala Teater ajal, kui selle nõukogu liige on reformierakondlasest riigikogulane Peep Aru. Tänaseks tegevuse lõpetanud Eesti Migratsioonifondi toetati neli aastat tagasi peaaegu 60 000 krooniga, sihtasutuse nõukogu liige oli IRLi liikmest riigikogulane Mart Nutt. Viimati on nõukogu toetanud Eesti Instituuti, mille juhatuse liige on sotsiaaldemokraat Mart Meri.

Meri sõnul antakse selle toetusraha eest välja ajakirjanduslikku perioodikat välis-Eestis tegutsevatele koolidele, haridusseltsidele ja pühapäevakoolidele. Selle tegevuse toetamiseks on maksnud hasartmängumaksu nõukogu Eesti Instituudile korduvalt toetust, viimati sai ta teiste projektidega võrreldes suurima summa – 6226 eurot.

Meri sõnab, et tegu pole riigikogu liikme toetamisega, vaid see on osa rahvuskaaslastele suunatud poliitikast, mida teostatakse erinevate organisatsioonide kaudu.

"Ma ei ole Eesti Instituudi tegevjuht, vaid juhatuse liige. Need taotlused liiguvad omasoodu ja mina nendega kokku ei puutu. Antud juhul ma siin rollide vastuolu küll ei oska näha," ütles Meri ja lisas: "Kui ma ise oleks hasartmängumaksu nõukogus, oleks ma otsustamiselt kuidagi taandunud. Aga ma ei tea isegi, kes sinna nõukogusse kuulub."

Hasartmängumaksu nõukogus on esindatud kõigi riigikokku kuuluvate erakondade poliitikud: koalitsioonierakondadest on kaks liiget, ülejäänutest üks. Lisaks kuuluvad hindamiskomisjoni kulutuuri-, sotsiaal-, ja haridusministeeriumi kantslerid. Nendes ministeeriumides tehakse projektide vahel eelvalik, mis esitatakse hasartmängumaksu nõukogule hindamiseks.

"Me ka ei kontrolli neid, kes seal konkreetses juhatuses on ja ausalt öeldes komisjon ka seda ei näe," räägib hasartmängumaksu nõukogu komisjoni liige Kalev Kotkas. "Kui on sellised organisatsioonid seal, mille pealkirjast juba nähtub poliitiline hoiak, nagu näiteks mõne erakonna noorteorganisatsiooni taotlus, siis need me välistame."

Ka nõukogu liige Kaia Iva ei näe konflikti, et riigikogu liikmed saavad kolleegidelt toetusi küsida: "Kõik saavad oma taotlusi esitada, me ei tee välistusi ega soodustusi," sõnas Iva. Kui komisjoni liikme endaga seotud organisatsioon soovib raha saada, taandab see komisjoni liige end otsustamiselt.

Ometi paistab toetusesaajate tausta vaadates, et laias laastus pooltes toetust saanud sihtasutustes ja mittetulundusühingutes on esindatud erakondade liikmed. Haridus-ja teadusvaldkonnas on sisuliselt pooled toetuste saajatest IRLi liikmetest koosnevad organisatsioonid ja seevastu on toetuseta jäänud vaid mõne erandiga need, kelle liikmed pole üheski parteis.

Spordivaldkonnas sai 2500 eurot toetust Audentese võrkpalliklubi, mille juhatusse kuulub IRLi suurrahastaja Veiko Tišleri vend Peeter Tišler. 1500 euroga toetati mittetulundusühingut Kalev, mille juhatuses on riigikogu liikme Toomas Tõniste kaksikvend Tõnu Tõniste. Kõik nad peale Tõnu Tõniste kuuluvad IRLi.

"Välistada Kalevi spordiseltsile raha jagamine, et keegi seal on kellegi vend, oleks tervele spordiseltsile käru keeramine," leidis komisjoni liige Kalev Kotkas. Tema sõnul ei peaks igas poliitikus tonti nägema. "Selle tõttu ei pea noored ja lapsed kannatama, et kuskil on äkki mõni poliitik asja juures," lisas ta.

Autor: Katariina Krjutškova, Ave Lepik