Sest meile meeldib tasuta

Ju ei sobinud selle vastuse idealism Microsofti kiretu ärijoonega. Idealismi ei tasuks siiski maha kanda. Võib meenutada, et hind, millega Microsoft Skype’i omandas, oli suurem kui meie Põhjalasse müüdud pankade maksumus kokku.

21. sajandi ärihiiglaste, Google’i, Facebooki või Apple’i “südameks” on tasuta toode. Edu aluseks on siin kasutamine ja selle saavutamiseks peab toode olema lihtne ja inimsõbralik. Loomulikult pole uued ärimudelid altruistlikud. Pikemalt elus püsimiseks peavad nad kasumit teenima nagu kõik teisedki. Kuid teatud ports ehtsat andmisrõõmu sisaldub neis küll. Andmine tekitab omakorda usaldust ja see on maailmas kujunemas väga kalliks majandusressursiks.

 Ebaefektiivne Tallinn. Tallinna tasuta ühistransport torkab ses valguses meeldivalt silma. Paraku on see ka näide, kuidas lihtsaid asju keeruliseks ajades untsu keerata. Kui vaadata ühistranspordiga seotud ridu linna eelarves (piletitulu ja liiniveo, piletimüügi, transpordiameti ning munitsipaalpolitsei kulud), siis jääb silma, et piletikorraldus ja kontroll on olnud ebaefektiivne. Isegi kui eeldada tagasihoidlikult, et neile kulub vaid 25–50% transpordiameti ja mupo ressursist, saame 2012 piletitulu netosuuruseks (tulud miinus kulud) 16–17 miljonit eurot ehk napi kolmandiku liiniveo kulust. Lihtsaimal, alternatiivkulu meetodil oleks see ka tasuta ühistranspordile ülemineku hind. Üle jõu see linnale ei käi.