Soome ja Rootsi analüütikud optimistlikud

“Kui maailmamajandusel läheb hästi, siis läheb automaatselt ka Soomel, ja vastupidi,” ütles Liljequist  Swedbanki seminaril “Kuidas läheb Soome ja Rootsi majandusel”.

Nokia süü. Liljequisti sõnul on Soome eksport viiendiku võrra väiksem kui enne majanduskriisi. Praegu hindab strateeg Soomes oluliseks teemaks palkade kiiret suurenemist ning paberi- ja tehnoloogiatööstuse nõrgenemist. Tehnoloogiasektori languse puhul toob  Liljequist esile Nokia, mis on majandussurutisele järgnenud Soome tootlikkuse languse peamine süüdlane.

Paisutatud palgad. “Kuna ettevõtjad võtsid enne majandussurutist kasumi välja ja maksid dividende, siis nüüd võtab taastumine kauem aega,” selgitas Liljequist tagamaad. “Ametiühingud pole väga rõõmsad, et tööandjad ei soovi palku tõsta. Kuigi töötajatest keegi seda välja ei ütle, saadakse aru, et  palgad on liiga kõrged,” lisas ta. Strateegi sõnul üritavad kolm osapoolt ehk riik, ametiühingud ja tööandjad ise kokkuleppeni jõuda.

Liljequist nentis, et Soomes teenitav raha liigub aina rohkem lõunasse. “Raha liigub Eestisse nii soomlastega kui ka eestlastega. Kui näiteks röövida Tallinki, siis Tallinna suunal,” naljatles Swedbanki Soome strateeg.

Swedbanki majandusprognooside peaökonomist Stockholmis Magnus Alvesson pidas samuti oluliseks maailmamajanduse käekäiku, oodates eelkõige USA majanduse paranemist. Globaalset majandust peaksid vedama Vana Maailma riigid. Arenevatele turgudele ja Hiinale prognoosib rootslane aeglustumist, kuigi need moodustavad senini suure osa globaalsest SKPst. “Oleme optimistlikud Rootsi suhtes,” ütles Alvesson, kelle sõnul läheb suur osa ekspordist Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Alvesson usub, et Rootsi kroon tugevneb euroga võrreldes ning Eesti vaatepunktist võiks see eksportijaile kasulik olla.

Kuigi Rootsi ekspordimahud on viimastel aastatel tugevnenud krooni survel vähenenud, loodetakse maailmamajanduse paranemise toel edenemisele. Peaökonomisti sõnul näitavad viimased andmed, et Rootsi töötus väheneb ning tööle võtmise tempo tõuseb. “Koondamisteadete arv on kahanemas, kuigi 2012. aastal näitasid need tõusu,” selgitas Alvesson. Majandusprognooside peaökonomist nimetab oma riigi tööturgu Euroopa üheks parimaks, kui arvestusest jätta välja noorte ehk 15–24aastaste osakaal. Töötus võiks Alvessoni sõnul 2015. aastaks ulatuda 7 protsendini.

 

Põhjanaabrite majandusprognoos

Soomes on tänavu oodata 0,8protsendilist SKP langust, kuid 2014. aastaks 0,7protsendilist kasvu ning ülejärgmiseks aastaks juba 1,4protsendilist tõusu.Töötuse tase peaks mullusega võrreldes tänavu kasvama 7,7 protsendilt 8,5-le ning järgmiseks aastaks oodatakse 8,6protsendilist töötust.Põhjanaabrite peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa.Kuigi tööjõukulu peaks kahel järgmisel aastal näitama vähenemise märke, jääb see euroalaga võrreldes siiski kõrgemaks.Rootsi majandus näitas 2013. aasta esimesel poolel aeglast kasvu, kuid teiseks poolaastaks on oodata tagasipõrget.Alvessoni hinnangul peaks Rootsi majanduskasv kahel järgmisel aastal ulatuma vähemalt 3 protsendini.Rootsi töötus võiks 2015. aastaks ulatuda 7 protsendini.

 

Soome ja Rootsi  perspektiivsed

Vahur Roosaar, ASi Wendre tegevdirektorSoome turu muudab atraktiivseks see, et on praktiliselt koduturg. Eks nii Soome kui ka Rootsi on Eesti suurimad kaubanduspartnerid ja mõlemaga on hea lihtne äri ajada. Meile on kindlasti oluline logistiline kaugus ja meie toodangu jaoks on nad igapidi sobivad. Eelised ei ole ajas väga palju muutunud. Soome ja Rootsi on Eestile olnud väga atraktiivsed partnerid ja arvan, et nad on praegu täpselt samamoodi edasi. Suuri muudatusi seal pole toimunud.Meie tahame Soomes olla tugevamad tegijad, kui oleme siiani olnud. Võrreldes sellega, millised on meie mahud ja milline on meie potentsiaal, oleme liiga vähe Soomele tähelepanu pööranud. Näeme igal juhul, et saame oma turuosa seal väga palju suurendada. Isegi kui sealne majandus peaks olema natuke nõrgem, siis vaatamata sellele tahame meie seal kindlasti kasvada ja ei näe erilisi põhjuseid, miks me seda teha ei võiks. Eesti ettevõtete jaoks ei ole põhjust, et Soome ühe põhipartnerina peaks kaduma. Ega suures pildis Rootsi ei erine. Rootsi on suurem maa ja suurem turg, näeme seal samamoodi võimalusi kasvuks. Seal on võimalik müüa nii olemasolevaid tooteid kui ka järjest ­uusi asju.