Puhkepäev. Vanemuise lavastus laseb piiluda kõrvalt võõrast suhet

Võiks ju öelda, et teatrilaval keev armastus ja eraelu ongi võõrastele pilkudele vaatamiseks. Osalt see lausa ongi ju see magnet, mida publik teatrist tahab – mõttes läbi mängida võõraid rõõme ja muresid ning samal ajal neid mitte liiga isiklikult võtta. Piiluja tunne tekkis aga ikkagi.

Miks? Sest laval toimuv tuli isiklikus plaanis kuidagi tuttav ette. Sest see tõmbas ennast jälgima ning kulges selges ja arusaadavas keeles järjest sügavama intiimsuse poole. Sest see kõik tundus ehe, nagu oleks tegemist päris elu, mitte teatriga.

Fantaasiate mäng. “Hea põhjatuule vastu” asetas publiku ette kaks osatäitjat, mehe ja naise, kes oleksid soovinud kohtuda, aga ei kohtunud. Kaheks jaotatud laval oli kummalgi oma kodu ja arvuti, mis aitas teisega e-kirjade teel suhelda.

Midagi tuletas see e-kirjadega pingpongitamine meelde. Mingeid kunagisi isiklikke kirju algul võõral, siis järjest tuttavamal aadressil. Algul ajaviiteks, siis juba huviga vastust oodates ja ehmatusega märgates, kuidas fantaasia hakkab kirjadele kujuteldavat tausta kuduma.

Muidugi sellise fantaasia kütkesse, mis lavategelasi haares, on vist ainult meilide tõttu raske sattuda. Tuttav tunne tegeliku ja unistuste kokkusegamisest aga tekkis küll.

Elina Pähklimägi ning Andres Mähar tegid ilusad rollid. Tekst ja teema, mis laval hoogsalt arenes, oli intiimne ja ainult kirjutaja meilipartnerile mõeldud. Näitlejad kandsid selle ette saalitäiele publikule, ilma et sõnade intiimne olemus kannatada oleks saanud.

Naerutav romanss. Sagedased koomilised hetked ei rikkunud mängu. Teema tõsiseltvõetavus säilis, kuigi naljakaid hetki oli näidendis täiesti arvestatav hulk – peamiselt siirast situatsioonikoomikat, mis pani publiku rõõmsalt turtsuma.

Etenduse vältel kujunes sümpaatia näidendi tegelaste vastu. Laval olid meeldivad inimesed nii vastaspoole kui ka publiku jaoks. Ja see, et nad reaalse kokkusaamise ees viimasel hetkel põnnama lõid, vahest ei olnudki nii imelik – targem ongi vahtulöödud eelootus ilusaks unelmaks jätta, selle asemel et riskida, et illusioon ideaalsest kaaslasest kaob.

“Hea põhjatuule vastu” oli mõnus vaatamine. Natuke õpetlik, natuke naerutav ja suurel määral muhedat soojust täis.

 

Hinnang

“Hea põhjatuule vastu”

Hinnang: 8Lavastaja: Rein PakkOsades: Elina Pähklimägi, Andres Mähar, Jüri LumisteEsietendus: 27.09 Vanemuise teatrisJärgmised etendused: 25. ja 26.10, 7. ja 9.11