Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõrgete riigiteenistujate 20–30% palgatõus on liiast

    Tulevast aastast täies mahus kehtima hakkav riigiteenistujate palgasüsteem tähendab kõrgetele riigiteenistujatele rohkem kui 20protsendist, peaministrile 30protsendist palgatõusu.

    Äripäev leiab, et kõrged riigiteenistujad peavadki olema hästi tasustatud, kuid järgmisest aastast jõustuv palgatõus on liiga järsk. Sellele pole õigustust ei avaliku õiglustunde seisukohalt ega üleüldises palgaturu kontekstis. 20–30protsendine palgatõus on buumiaja nähtus ning seda, milleni liiga kiire palgatõus viis, mäletavad tollased palgaturu osalised ilmselt liigagi hästi.
    Akuutse palgasurve olukorras, kus enamik tööandjaid räägib viieprotsendisest palgatõusust, mõjub 20–30protsendine palgatõus arutult. See on ka põhjendamatu, sest riigieelarvesse on sisse kirjutatud riigiteenistujate keskmiselt 5protsendine palgatõus. Soov tõsta üksikute kõrgete riigiametnike palka oluliselt rohkem, kui tõusevad riigisektori palgad keskmiselt, vajab äärmiselt häid argumente. Neid pole aga esitatud.
    Ansipi näide. Peaminister Andrus Ansipi viide, et tema ja valitsuse liikmete palgad on külmutatud olnud 2008. aastast peale, on küll ­õige, kuid meenutada tuleks, et näiteks Ansipi enda palk langes siis 20 protsenti, nagu ta meelsasti ka ajakirjanduses rõhutas, mitte 30 protsendi võrra. Siinkohal võib vastu väita, et kui palka on langetatud 20% ja tõstetud 30%, siis on reaalne tõus algse 2008. aasta tasemega võrreldes tegelikult vaid 4%, mida viieaastase perioodi kohta polegi palju. Kuid nii era- kui ka riigisektoris peetakse palgaläbirääkimisi ikkagi parasjagu käesoleva palgataseme protsendi põhiselt, seega 30% on igatahes palju.
    Meenutagem, et SKP poolest on Eesti majandus praegu enam-vähem 2008. aasta tasemel. Kui aga rääkida nn aheldatud väärtusest ehk püsivhindade, st inflatsiooniga korrigeerimata kontekstist, siis oleme omadega 2006. aastas. Tänavuse aasta alguses, mil Soome president Sauli Niinisto tegi peaministrile avalduse oma palga langetamiseks 2006 tasemele ehk Soome majanduse olukorraga korrelatsioonis olevasse konteksti, ei sütitanud see eeskuju siinpool lahte mingit entusiasmi sarnaselt mõelda: ei  Eesti president ega peaminister mõistnud säärast mõtteviisi.
    Küsimus on sõnumis. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt kulub presidendi, peaministri, ministrite, kantslerite ja veel mõningate kõrgete riigiametnike palgatõusuks järgmisel aastal 375 450 eurot. Võib väita, et võrreldes 2014. aasta riigieelarve kogumahu ning planeeritavate tuludega on see tühine summa ning teiseks, suur palgatõus puudutab väheseid. Viimast on rõhutanud tööandjate keskliit, kes ei vaevunud seetõttu üldse kõnealuses küsimuses seisukohta võtmagi.
    Küsimus ei ole siinkohal aga mitte ainult rahas, vaid eelkõige sõnumis, mille säärane palgatõus avalikkusele saadab. 20–30% palgatõus on erandlik nähtus. Erasektoris eeldaks selline palgatõusu suurusjärk ühemõtteliselt rahas väljenduvat vastust küsimusele, mida ettevõte investeeringu eest tulevikus saab. Palgatõusu pälvivad tippriigiametnikud aga ei vaevu avalikkusele üldsegi põhjendama, kui palju paremad ministrid me selle palgatõusu tulemusena saame. Eriti irooniline on peaministri palgatõus, sest Andrus Ansip on ju teatanud, et on nn mineja mees, st rohkem ta sellesse ametisse ei pürgi. Mil moel võiks Ansip avalikkust veenda, et 30protsendine palgatõus annab meile 30 protsenti parema peaministri? Kui mõistlikke selgitusi pole, siis pole ka nii suurt palgatõusu vaja.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Euro ja pangaaktsiad kukuvad, toorained saavad tuule tiibadesse
Euroopa aktsiate indeksi Stoxx 600 tõusu juhivad viimastel päevadel kaevandus- ja tehnoloogiaaktsiad. Turvasadamat otsivate investorite seas on samuti populaarsemaks muutumas naftatootjad ning väärismetallid.
Euroopa aktsiate indeksi Stoxx 600 tõusu juhivad viimastel päevadel kaevandus- ja tehnoloogiaaktsiad. Turvasadamat otsivate investorite seas on samuti populaarsemaks muutumas naftatootjad ning väärismetallid.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: Tallinna börsist, parimast juhtimisest ja välistööjõust
Tallinna börs külastas koos noteeritud ettevõtete juhtkondadega teisipäeval Helsingit, et tutvustada end Soome investoritele, ning sellest kohtumisest tuleb juttu ka Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis.
Tallinna börs külastas koos noteeritud ettevõtete juhtkondadega teisipäeval Helsingit, et tutvustada end Soome investoritele, ning sellest kohtumisest tuleb juttu ka Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis.
Selgusid Eesti parima juhi kolm nominenti Kuula üllatuskõnesid
Žürii valis eile välja kolm juhti, kelle seast selgub mai keskel aasta 2024 parim juht. Tänavu on finaalis Miltton New Nordicsi juht Annika Arras, OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo ja Swedbanki juht Olavi Lepp.
Žürii valis eile välja kolm juhti, kelle seast selgub mai keskel aasta 2024 parim juht. Tänavu on finaalis Miltton New Nordicsi juht Annika Arras, OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo ja Swedbanki juht Olavi Lepp.