Uudised
31. oktoober 2013 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

382 miljonit ettevõtluse arendamiseks

Ettevõtluse kasvustrateegia plaan on järgmisel seitsmel aastal kasutada ligi 400 miljonit eurot, millest veidi alla poole kulutatakse Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisemaks muutmisele.

Umbes 77 miljonit eurot läheb aastatel 2014–2020 globaalsetele kasvualadele. Selliste valdkondade hulka kuuluvad Arengufondi analüüsi järgi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Ligi 75 miljonit eurot läheb tootmisefektiivsuse suurendamiseks ning ülejäänud osa ärimudeli arendusse.

Tulenevalt ettevõtte suurusest ja mõjust majandusele on need jaotatud nelja gruppi: suurkliendid, võtmekliendid, kasvukliendid ja piirkondlikud kliendid.

“Kasvupotentsiaal on suures osas juba tegutsevates ettevõtetes,” ütles majandusminister Juhan Parts. Tema sõnul saavad piirkondlikud ettevõtted abi finantsmeetmetest, innovatsioonimeetmetest ja “pehmetest” programmidest. “Eraldi teema piirkondlike ettevõtete kategoorias on kindlasti starditoetused, mis ei ole rahaliselt suur (5000–7000 eurot – toim). Enamasti on taotlejad piirkondlikud, mitte start-up’id,” lisas ta.

Strateegia mõõdetav eesmärk on tõsta Eesti ettevõtete keskmine tootlikkus töötaja kohta 2020. aastaks 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest (mullu 67,1 protsenti). Teine eesmärk on suurendada tööhõivet 20–64aastaste inimeste seas 76 protsendi tasemele (mullu 71,7 protsenti).

Taust

Ettevõtete sihtrühmad

Suurkliendid (30 ettevõtet)Eksporditulu vähemalt 30 miljonit eurot aastas.Pakutav abi: äriteenused ja tugi välisturgudel, tarneahela arendus, koostöö teiste ettevõtete ja ülikoolidega.

Võtmekliendid (1100)Ekspordi müügitulu vähemalt 1,25 miljonit eurot või lisandväärtus töötaja kohta suurem kui 25 000 eurot aastas.Pakutav abi: arendusevõimekus, strateegilised partnerlussuhted, turunduskompetentsus koos personaalse toega välisesindustes.

Kasvukliendid (2600)Alustavate ettevõtete aastase müügitulu prognoos teise tegut-semisaasta lõpuks rohkem kui 200 000 eurot ja ekspordiintensiivsus vähemalt 25%. Kiirelt kasvavate ettevõtete ekspordi müügitulu prognoos vähemalt 200 000 eurot või kasvuga 20% aastas.Pakutav abi: koolitused, arendustegevus, turuinfo jagamine, kontaktid.

Prognoositud maksumuse jaotumine

175,6 mln eurot – Eesti ettevõtluskeskkonna globaalse konkurentsivõime suurendamine.77 mln eurot – ettevõtete konkurentsivõime suurendamine globaalsetes kasvualades75 mln eurot – arendus ja tootmine ehk tootmisefektiivsusesuurendamine ning müük ja turundus ehk ekspordi suurendamine54,75 mln eurot – ärimudel ehk ettevõtlikkuse suurendamine

Eesmärgid 2020. aastaks

Eesti positsioon maailma konkurentsivõime edetabelis WEF 9 kohta kõrgemaks, 25ndaks, ja Doing Businessi edetabelis 6 kohta kõrgemaks, 15ndaks.Erasektori T&A kulutuste osakaal SKPs 0,48% suuremaks, 2%-le.Uute/muudetud toodete/teenuste müügitulu 8,3% suuremaks, 18%-le.Tunnitootlikkus eurotsooni keskmisest jooksevhindades 14% suuremaks, 65%-le.Eesti osatähtsus maailmakaubanduses 0,011% suuremaks, 0,11%-le.Eksportijate arv 4419 võrra suuremaks, 15700-le.Toote keskmise ekspordi hinna muutus (UVI – unit value index) tunamulluselt 130,6%-lt kiirema väärtuse kasvuni kui ELis keskmiselt.Kolm aastat varem loodud 125000eurose käibega ettevõtete arv 450 võrra suuremaks, 1600-le.Vähemalt 20 töötajaga ettevõtete arv 783 võrra suuremaks, 4000-le.